USA avaldas kauaoodatud "Putini nimekirja"
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon avaldas kauaoodatud nimekirja Vene poliitikutest ja äritegelastest, mille eesmärk on suurendada survet Vene presidendile Vladimir Putinile, kuid konkreetseid sanktsioone nimekirjas olevate isikute vastu kohe ei kaasne.
Rahandusministeeriumi nimekirjas on 114 kõrget Vene poliitikut ja 96 ettevõtjat. Teiste hulgas on seal ka Vene presidendi abi Vladislav Surkov ja Venemaa presidendi administratsiooni juht Anton Vaino.
USA koostatud nimekirjas on pea kogu Venemaa valitsus - peaminister Dmitri Medvedev, asepeaministrid Igor Šuvalov, Olga Golodets, Arkadi Dvorkovitš, Dmitri Kozak, Vitali Mutko, Sergei Prihodko, Dmitri Rogozin, Juri Trutnev (kes sattus millegipärast presidendi esindajate nimistusse) ja Aleksandr Hloponin; 22 ministrit - Mihhail Abõzov, Olga Vassiljeva, Aleksandr Galuška, Sergei Donskoi, Pavel Kolobkov, Aleksandr Kolokoltsev, Aleksandr Konovalov, Lev Kuznetsov, Sergei Lavrov, Deniss Manturov, Vladimir Medinski, Mihhail Men, Nikolai Nikiforov, Aleksandr Novak, Maksim Oreškin, Vladimir Mutškov, Anton Siluanov, Veronika Skvortsova, Maksim Sokolov, Aleksandr Tkatšov, Maksim Topilin ja Sergei Šoigu.
Presidendiadministratsioonist arvati nimistusse kogu juhtkond - Anton Vaino, tema asetäitjad Aleksei Gromov ja Sergei Kirijenko, Dmitri Peskov, Vladimir Ostrovenko ja Magomadsalam Magomedov, protokolliülem Vladislav Kitajev, 11 presidendiabi, sh Vladislav Surkov, Juri Ušakov, Vlöadimir Kožin, Andrei Fursenko, üheksa presidendinõunikku, sh Sergei Glazjev, German Klimenko, Vladimir Tolstoi, Venjamin Jakovlev, samuti inimõiguste ja kodanikuühiskonna arengu nõukogu esimees Mihhail Fedotov.
Nimekirjas on kaheksa presidendi esindajat föderaalringkondades, äriõigusvahemees Voriss Titov ja lapseõigustevolinik Anna Kuznetsova, kokku 43 Kremli ametikandjat.
Poliitikutest ja jõuametkondade juhtidest kuuluvad nimistusse föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvijenko, välisluure juht Sergei Narõškin, riigiduuma esimees Vjatšelav Volodin, presidendi eriesindaja Sergei Ivanov, julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, tolliülem Vladimir Bulavin, asekaitseminister-kindralstaabiülem Valeri Gerassimov, sõjaväeluure ülem Igor Korobov.
Nimekirja on arvatud ka Peterburi kuberner Georgi Poltavtšenko, Moskva linnapea Sergei Sobjanin, peaprokurör Juri Tšaika, uurimiskomitee esimees Aleksandr Bastrõkin, turbeameti direktor Dmitri Kotšnev, julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov ja rahaseireameti direktor Juri Tšihantšin.
Ärimeestest on nimekirja arvatud 96 dollarimiljardäri (ilmselt Forbesi 2017. aasta märtsinimekirjast), sh Oleg Deripaska, Roman Abramovitš, Gazpromi juht Aleksei Miller, Rosnefti juht Igor Setšin, investeerimisettevõtte Sistema põhiosanik Vladimir Jevtušenkov, Sberbanki juht German Gref, Lukoili president Vagit Alekperov, Surgutneftegazi direktor Vladimir Bogdanov, VTB panga juht Andrei Kostin, Nornikeli president Vladimir Potanin, Lukoili asepresident Leonid Fedun, Jevrotsementi esimees Filaret Galtšev, Magniti suuromanik Sergei Galitski, Rosseti endine juht Oleg Budargin, ärimees Ališer Usmanov, Renova direktorite nõukogu esimees Viktor Vekselberg, Jandexi peadirektor Arkadi Volož, Alfa-grupi asutaja Mihhail Fridman, Novolipetski metallurgiakombinaadi peamine tulusaaja Vladimir Lissin, Alfa-Grupi seirenõukogu esimees Pjotr Aven.
USA rahandusminister: järgnemas on ka sanktsioonid
New York Timesi ajakirjanik Alan Rappeport teatas teisipäeval Twitteris, et rahandusminister Steven Mnuchin kinnitas kongressile, et nimekirjale on järgnemas ka sanktsioonid.
Mnuchin selgitas, et esmaspäevane tähtaeg puudutas sanktsioonidega seotud raportit, mitte uusi sanktsioone.
"Sellest raportist kasvavad välja ka sanktsioonid," rõhutas ta.
"Järgmise mitme kuu, võib-olla kuu jooksul. Tahan olla ettevaatlik selle lubaduse andmisel," lausus Mnuchin senatis toimunud istungil.
Putin on solvunud, et teda ennast nimekirjas pole
Vladimir Putin naljatas, et on solvunud, et USA rahandusministeerium ei pannud teda nimekirja. "Teate, ma olen solvunud," ütles ütles naeratav Putin oma toetajatele.
Putini sõnul on nimekirja koostamine vaenulik tegu, aga Venemaa ei plaani praegu kätte maksta. Küll aga muudab nimekiri tema sõnul USA-Venemaa suhteid keerulisemaks, samas kui Moskva soovis sidemeid parandada.
Vene asepeaminister Arkadi Dvorkovitš ütles, et nimekiri on vaid Vene poliitika "Kes on kes?" Dvorkovitši sõnul ei üllatanud teda, et nimekirjas on ka tema. Asepeaminister ei öelnud, kuidas Venemaa nimekirja avaldamisele reageerib, märkides vaid, et Moskva "jälgib olukorda".
Vene parlamendi ülemkoja spiiker Valentina Matvijenko ütles omakorda, et USA nimekiri on katse mõjutada märtsis toimuvaid Venemaa presidendivalimisi.
Matvijenko, kelle nimi on samuti USA nimekirjas, ütles Vene uudisteagentuuridele, et Washingtoni samm "pole ei midagi muud kui sekkumine valimisprotsessi", eesmärgiga "vähendada toetust presidendile".
Vene opositsioon kiidab
Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi nimetas USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni avaldatud nimekirja Vene poliitikutest ja oligarhidest "heaks nimekirjaks".
Navalnõi, kes sai tuntuks ametliku korruptsiooni uurimisega, avaldas Twitteris heameelt, et "need inimesed on rahvusvahelisel tasandil tunnistatud pättideks ja varasteks".
Navalnõi seadis siiski kahtluse alla, miks on nimekirjas paar Vene ärimeest, kellel puuduvad valitsusega ilmsed sidemed. Ta mainis jaemüügiketi Magnit rajajat Sergei Galitskit ning otsimootori Yandex loojat Arkadi Voložit, kes on rajanud oma edukad ettevõtted valitsuse toetuseta.
Хороший список. Пока неясно, к каким последствиям он приведёт для фигурантов, но уже хорошо, что их всех официально признали жуликами pic.twitter.com/q9qBkYpXko
— Alexey Navalny (@navalny) January 30, 2018
Очень много жуликов, бывших объектами расследований ФБК, включены в этот список. Ну что же, мы рады, что их официально признали жуликами и ворами на международном уровне.
— Alexey Navalny (@navalny) January 30, 2018
И, конечно, приз "главный изворотливый пройдоха мира" получает, как обычно А.Б. Чубайс, не попавший в список. Какой-то прямо Каганович нового времени. Успешно проходит любой транзит власти: СССР-Ельцин-Путин-Медведев-Путин. И только богаче становится.
— Alexey Navalny (@navalny) January 30, 2018
Vene presidendiks kandideeriva erakonna Jabloko juht Grigori Javlinski peab USA Kremli-ettekande avaldamise tõsiasja Venemaa jaoks ebameeldivaks.
"Midagi meeldivat selles ei ole. Selliselt hindan ma tagajärgi. Kui leiate kellegi, kellele see meeldib, andke talle minu telefon," vastas Javlinski teisipäeval ajakirjanike küsimusele oma suhtumise kohta selle ettekande avaldamisse ja võimalikesse tagajärgedesse.
Nimekiri ei too automaatselt kaasa USA sanktsioone
Nimekiri avaldati küll osana USA sanktsioonide seadusest (the Countering America's Adversaries Through Sanctions Act (Caatsa)), aga dokumendis rõhutatakse, et nimekirjas loetletud inimestele ei kaasne automaatselt tegelikke sanktsioone. "Samuti ei viita avalikku nimekirja kuulumine, et Ühendriikide valitsusel on informatsiooni inimese osalemisest pahatahtlikus tegevuses," seisab dokumendis. Nimekirjast on ka salajane versioon, kus on väidetavalt infot, mis kirjeldab korruptiivses tegevuses osalemist.
Kongress võttis seaduse vastu augustis, et karistada Venemaad väidetava sekkumise eest 2016. aasta presidendivalimistesse ja tegevuse eest Ukrainas. Kongress tahtis, et nimekiri häbistaks inimesi, kes on lõiganud kasu lähedastest suhetest president Putiniga ja anda teada, et tulevikus võivad neid oodata sanktsioonid.
Seadus piirab rahahulka, mida ameeriklased saavad investeerida Venemaa energiaprojektidesse, ja muudab USA ettevõtetel keerulisemaks äriajamise Venemaaga.
Seadus kohustas välisministeeriumi koostama nimekirja firmadest, mis on seotud Vene kaitse- ja luureagentuuridega. Oktoobris ministeerium seda ka tegi.
Kui president Trump seadusele alla kirjutas, nimetas ta seda "sügavalt vigaseks". "Presidendina suudan ma välisriikidega teha palju paremaid kokkuleppeid kui Kongress," ütles ta.
Trumpi vastumeelsust sanktsioonide kehtestamisele näitab kas või see, et ta avaldas esmaspäevaks nõutud nimed kümme minutit enne südaööd.
Päeval ütles ta administratsioon, et seadus on juba pannud paljusid valitsusi üle maailma katkestama miljardite väärtuses tehinguid, mistõttu pole sanktsioone vaja.
"CAATSA vastuvõtmisest saadik on välisriikide valitsused meie hinnangul hüljanud kavandatud või välja kuulutatud miljarditesse küündivad relvatehingud Venemaaga," märkis välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert.
"Arvestades suurte relvatehingutega tavaliselt seostatud pikki tähtaegu, siis selle meetme tulemused alles hakkavad ilmnema," ütles ta, lisades, et kongressile on saadetud raport salastatud üksikasjadega.
"Sellest vaatenurgast, kui seadus töötab, siis sanktsioone konkreetsete juriidiliste või üksikisikute vastu ei ole vaja kehtestada, sest meede toimib tegelikult heidutusena."
Rogozin: USA sanktsioonid on kahjustanud Vene kaitsetööstust
USA kehtestatud sanktsioonid on kahjustanud Vene kaitsetööstust sadade miljardite dollarite ulatuses, ütles asepeaminister Dmitri Rogozin teisipäeval.
"Kahju arvestatakse isegi mitte kümnetes, vaid sadades miljardites dollarites, kahjuks," ütles Rogozin ajakirjanikele kommenteerides USA sanktsioonide mõju kaitsetööstusele.
Ta rõhutas, et sanktsioonid on kahjustanud ka Euroopa partnereid, kes kaotasid Vene turu ega saa enam oma tehnoloogiaid tarnida.
Asepeaminister märkis, et Euroopa tarnete katkemine sundis otsima impordile asendust ja ise hakkama saada.
"Varem meil puudunud asjatundmise tekitamise seisukohalt on tehnoloogilise sõltumatuse saavutamine vaieldamtult kasulik. Seepärast, mõistate, kuidas suhtuda, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Lähivaates on see pooltühi, keskpikas vaates aga pooltäis ja meile kasulik," ütles Rogozin.
Venemaad esindavad analüütikud: USA soovib meil olukorda destabiliseerida
ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga rääkinud Vene analüütikute hinnangul soovib USA raporti avaldamisega destabiliseerida olukorda Venemaal.
"Ühe võimalusena on nad proovinud viia inimesi tänavale värvilist revolutsiooni tegema. Aga nad on teinud ka tööd eliidiga, kes omavad välismaal erinevat vara," väitis Moskva ülikooli rahvusvaheliste organisatsioonide kateedri juht Andrei Sidorov.
"USA eesmärk on teha osa Vene eliidist "radioaktiivseks", et nendega oleks võimatu asju ajada. See on ka katse kutsuda üles rahulolematust praeguse režiimi ja isiklikult Vladimir Putini suhtes. Senini pole see toiminud. Hoopis vastupidi. Erinevad grupid ühinevad ümber Vladimir Putini ja tema sisepoliitiline mõju saab sellest ainult hoogu juurde," rääkis Poliitilise informatsiooni keskuse peadirektor Aleksei Muhhin.
Toimetaja: Marek Kuul, Anette Parksepp, Laur Viirand
Allikas: BNS, ERR