Politsei andmetel alustasid Keila-Joal ühes naabruskonnas elanud pikaaegsed sõbrad narkoäriga seitse-kaheksa aastat tagasi. Mehed hoidsid madalat profiili ja narkopolitsei vaatevälja esialgu ei sattunud.

„Vormiliselt olid kõik sinna tippu kuuluvad inimesed kriminaalkorras karistamata ontlikud pereisad, ärimehed. Kes tegutses rahvusvahelises merendusäris, kes IT-ettevõtluses,” rääkis riigiprokurör Vahur Verte. „Tegemist oli tavapärases mõistes heade lapsepõlvesõpradega, väga kokkuhoidva sõpruskonnaga: kui tänaval üks nendest vastu tuleks, ega ei ütleks, et tegemist on Eesti fentanüülikuningaga.”

Tagantjäelei võib öelda, et kuritegeliku jõugu aju oli 37-aastane Juri Vorobei. 2016. aasta sügisel tõusis avalikkuses varem tundmatu mees ühtäkki krimirubriikide püsitegelaseks, kui sai süüdistuse allilmajuhi Nikolai Tarankovi tapmises. Politsei aimas sel hetkel, et Vorobei tegeleb ka fentanüüliga, aga ei teadnud ta võtmerollist.

Ametliku versiooni kohaselt tekkis Vorobeil, kes oli ka Tarankovi ristipoeg, viimasega tüli kütuseäri pinnalt, mistõttu tulistas talle Läänemaa mererannas, kus 63-aastane allilmaliider kala püüda armastas, kerre seitse kuuli.

Politsei ei ava, palju aitas Vorobei tabamine seoses tapmisega paljastada narkoäri või vastupidi, kuid lõpuks avastati sõpradest koosnev uimastikartell, mille tipus oli Vorobei, kes hankis vajaliku laborivarustuse Hollandist ja lähteained Hiinast ning delegeeris fentanüüli tootmise 35-aastasele Aleksandr Alipovile. Too omakorda palkas keemikuks 41-aastase Vjatšeslav Plaškini ning aine turustajaks ja edasimüüjaks 38-aastase Leonid Logatšjovi.

Telefonide abita aetud äri

Kriminaalse jõugu liikmed, kes kõndisid saba maha raputamiseks kilomeetreid jalgsi, ei ajanud äri kunagi telefoni teel, kohtusid öösiti keset metsa ja kasutasid muid erakordseid konspiratsioonivõtteid, tootis vaid mõne aastaga sellise koguse fentanüüli, millest jätkunuks ligi viieks miljoniks doosiks.

"„Me saame siin hinnanguliselt arvata, et seda oleks jätkunud kaheks-kolmeks aastaks kindlasti. See oli väga-väga suur kogus. Mitte ainult Eesti mõistes, vaid ka Euroopa mõistes räägime ikkagi tohututest, meeletutest kogustes," kommenteeris keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis. „Sõideti mahakeeratud tuledega, telefonid jäeti koju, jalutati ka läbi metsade mõnikord, kui vaja. Nad tegelikult järgisid kõiki enda pool välja mõeldud konspiratsioonireegleid. Üks vendadest läks näiteks öösel metsa ühest otsast sisse, teine läks teisest otsast ja nad said kokku ilma sidevahendeid kasutamata. Nad tundsid neid metsi ja territooriumi alasid nagu oma viit sõrme.”

Aeg ja töömaht, mida keskkriminaalpolitsei investeeris, oli selle juhtumi puhul pretsedenditu.

 „Me kasutasime tohutut inimressurssi; öised varitsused. Me võime julgelt väita, et 50 või rohkem politseinikku oli seotud iga varitsusega. Me ei teadnud ju kunagi, kas sel öösel midagi juhtub, millal see juhtub, peideti ju fentanüüli kuu aja jooksul ainult kaks-kolm korda kuhugi metsamassiivi," kirjeldas Leis. "Samas me kasutasime ka näiteks tehnilisi abivahendeid. Näiteks tuli metsa kohal droone lennutada. Ei saa ju inimestele järele minna ja vaadata, kuidas nad seda auku sinna kaevavad ja mida nad kuhu peidavad."

Siiski, mais 2017 - loetud päevad pärast Vorobei tapmises süüdimõistmist - toimus läbimurre. Vääna-Jõesuus tabas metsaserva paigutatud politsei salakaamera, kuidas keegi kõnnib mööda maanteed, kükitab kraavis ja kaob hetk hiljem pimedusse. Hommikul läksid uurijad asja kontrollima ja leidsid ühe posti alt pool kilo fentanüüli, mis võeti kaasa. See oli esimene suur läbimurre.

Samal õhtul kella viie paiku ilmus kohale Vjatšeslav Plaškin. Ta leidis eest tühja peidiku. Ärevus pani isegi vilunud narkoärika sõna otses mõttes küüsi närima. 20 minutit hiljem Plaškin naasis ja asus mättaid tuustima, midagi leidmata.

Mõned tunnid hiljem saabus hõbedane maastur. Juhikohalt hüppas välja aine edasimüüja Vjatšeslav Ivanov, kes omakorda pani kätte kindad ja asus ümbrust sondeerima.

Kuna kurjategijad arvestasid, et politsei võis neil jälil olla, valitses mitu kuud vaikus, kuni järgmine episood leidis aset möödunud aasta augustis Pääsküla rabas. K-Komando droon jälgis, kuidas kella kümne paiku õhtul kõndis Plaškin parklast paarsada meetrit mööda terviserada, kuniks mattis ühe kaitseala tähistava posti juures maha noosi, mille tänavaväärtus olnuks sadu tuhandeid eurosid, ja lahkus kiirel sammul. 15 minutit hiljem saabus hõbedases maasturis Ivanov saaki juba välja kaevama, ent taas ei leidnud.

„Siis ta võttis ühendust nende ringkondadega ja andis teada, et tema seda kokkulepitud ainet kokkulepitud kohast ei leidnud. Siis talle öeldi, et kaevaku paremini, otsigu edasi. Siis ta, vaesekene, läkski sinna kaevama ja kaevas pool metsa üles," meenutas Leis.

Esimene avastatud labor

Seejärel tegid mehed strateegilise vea: ainet läks otsima brigadir Logatšjov. Sellega sai kogu kriminaalne ahel korraga tõendatud. Kaua kestnud kassi-hiiremäng lõppes ja grupi liikmed peeti ühekorraga Tallinna eri paigus kinni. Ainuüks nende juurest leitud saak oli rekordiline, ent veel suurem üllatus tabas politseid Plaškini ehitusjärgus maja läbiotsimisel Türisalus.

„Läbiotsimise käigus ilmnes, et Plaškinil oli ehitatud trepi alla üks salasissekäik, millest sai minna keldrisse. Keldris oli fentanüüli valmistamiseks kohandatud labor, kus olid nii ventilatsioon kui kanalisatsioon, seinad fooliumiga ära vooderdatud. Kõik selleks kohandatud, et seal saaks fentanüüli valmistada,” kirjeldas Leis.

See oli politsei jaoks esimene avastatud fentanüüli sünteesimise labor.

„Seda võib võrrelda lotovõidu saamise emotsiooniga, see on see hetk, mille nimel kõik Eesti narkopolitseinikud on viimased 15 aastat tööd ja vaeva näinud,” kirjeldas riigiprokurör Vahur Verte.

Plaškin rääkis, et valmistas fentanüüli internetist alla laetud retseptis näpuga järge ajades ja tegi kohati lausa 14-tunniseid tööpäevi.

„Labori maksimalane tootmisvõimekus oli kuni kaks kilo kuus. Korraga nad suutsid valmistada võibolla sada-kakssada grammi. Väga palju oli ebaõnnestumisi,” tõdes Verte.

Kergema karistuse lootuses andsid narkoärikad üles veel 800 grammi fentanüüli ja lõpuks ka grupeeringu liidri Vorobei, kes viibis juba vanglas.

Kuna aga karistus fentanüüli eest on karm, läks Vorobei prokuratuuriga koostööle ja andis välja oma peidiku Haapsalu linna piiril metsa sees, et pääseda kergema karistusega. Maapõuest tuli välja kolm ämbritäit fentanüüli, kokku 4,5 kilo. Arvestades, et üks narkomaani doos on 0,001 grammi, tähendas see mitut miljonit doosi.

„See näitab tegelikult, kui ohtliku või targa kurjategijaga oli tegemist. Et ta mõtles ka mustade päevade ajaks ette, et isegi kui see labor oleks avastatud, oleks saanud seda ka turule paistata. Näiteks kahe-kolme aasta pärast oleks äkki kuskilt välja ilmunud mingi väga suur kogus Tallinna tänavatele,” pakkus Leis.

Tänutäheks koostöö eest mõistetigi Vorobeile tänavu jaanuari keskel juurde ainult paar kuud karistust. Kokku peab ta vanglas istuma kümme aastat. Teised jõugu liikmed, kes läksid samuti kokkulepetele, said karistuseks neli kuni kuus aastat vangistust. Pärast Keila-Joa seltskonna tabamist saabus väidetavalt ajalooline hetk, kus turg oli fentanüülist peaaegu tühi.

Seda, millist mõju avaldab see üledooside statistikale, näitab aeg, aga nii riigiprokurör kui keskkriminaalpolitsei juht leiavad, et just praegu on parim aeg teha Eesti narkoennetuses kauaoodatud läbimurre,suunates kogu tähelepanu fentanüüli asendusravile, et võimalikult paljud inimesed narkootilisest ainest võõrutada.