"Ma ei näe hetkel, et Savisaar tuleks lähiajal kohtusse. Ta pole seda ise soovinud ja ka tema raviarst ei luba seda. Seetõttu palun kaaluda Savisaare eraldamist üldisest süüasjast," ütles Evestus, lisades, et Savisaar viibib ka praegu haiglas.

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs märkis aga, et tema ei toeta Savisaare episoodide üldisest süüasjast eraldamist. "Mul on hoopis taotlus Savisaare osas menetluse lõpetamiseks, kuid neid motiive ei saa ma avalikul istungil arutada ja seda tuleks teha kinnisel istunil," märkis Nääs.

Nääs lisas, et Savisaare seis on sama, mis möödunud nädalal, ehk Savisaar on haiglas ja istungil osaleda ei saa.

Keskerakonna kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg märkis, et kui kohus peaks Savisaare episoodid eraldama üldisest süüasjast, peab kohus olema veendumusel, et Savisaar mingi aja pärast on siiski suuteline osalema kümnete tundide vältel kohtuistungitel. Kui aga kohtul sellist veendumust ei teki, tuleks kaaluda Savisaare kaitsja taotluse rahuldamist, lisas kaitsja.

Ta märkis, et kui kohus siiski eraldab Savisaare süüasja, siis tuleks samasse menetlusse eraldada ka Keskerakonda puudutavad episoodid.

Tallinna linnavolikogu eksesimehe Kalev Kallo kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ei toetanud samuti Savisaare süüepisoodide eraldamist, märkides, et kohus peaks siiski esmalt võtma seisukoha, kas Savisaar üldse on võimeline kohtumenetluses osalema.

Ärimees Vello Kunmani kaitsja vandeadvokaat Paul Keres rõhutas, et ka tema hinnangul kahjustaks Savisaare eraldamine üldisest kohtumenetlusest tema kliendi kaitseõigust ning tegelikult tuleks määrata Savisaarele uus terviseekspertiis selgitamaks, kas Savisaar üldse on edaspidi suutlik protsessil osalema.

Ärimees Hillar Tederi kaitsja nõustus teiste kaitsjatega, et Savisaare süüepisoodide eraldamine ei ole põhjendatud enne kordusekspertiisi tegemist.

Alexander Kofkini kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv rõhutas, et kui kohtualuse tervise suhtes tekivad küsimused, on just ekspertiis see, mis peab neile vastuse andma, ning enne selle läbiviimist otsustada, kas kohtualune eraldada üldisest süüasjast, ei ole pädev. "Ühelgi menetlusosalisel pole kahtlust, et Savisaare tervislik seisund ei ole ajas paranev, ja seetõttu tuleks selles osas läbi viia ekspertiis," lisas Pilv.

Kohus pidas viimati istungi 30. jaanuaril, kui kinniste uste taga vaagiti Savisaare tervisega seotud küsimusi. Nimelt on Savisaare raviarst Peep Põdder märkinud, et Savisaare kehva tervise tõttu on küsitav tema võime protsessil osaleda. Jaanuari lõpus kuulas kohus ka doktor Margus Viigimaad, kellelt saadud informatsioon võeti teadmiseks.

Teisipäeval peaks avalikkus kuulma, kuidas kavatseb kohus Savisaare süüasja arutamisega edasi minna.

Üle on kuulatud kümneid tunnistajaid

Savisaare korruptsioonisüü uurimine algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning praeguseks on kohus tema ka kokkuleppemenetluses süüdi mõistnud.

Kohus on seni jõudnud kuulata prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi. Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad, Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad ning paljud teised.

Süüalustest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistliku menetlusaja möödumisega. "Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik," märkis maakohus.

Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaja ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.

Savisaar on tulnud kohtust mitmel korral haiglasse viia

Kui protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, siis sügisel, valimiseelsel ajal toimunud istungitel oli Savisaar kohtus kohal, aasta lõpus aga tema tervis halvenes taas.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Esitatud süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Seitsme inimese kriminaalasi on lõpetatud

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.