Väyrynen, kes kogus Soome presidendivalimistel 6,2 protsenti häältest, andis veebruari alguses teada, et tal on kavas suvel toimuval kongressil kandideerida Keskerakonna esimeheks.

Veteranpoliitik ja Keskerakonna auesimees Väyrynen, kes oli aastatel 1980-1990 Keskerakonna esimees, on tänapäeval juba aastaid paistnud silma erakonna peavoolust oluliselt erinevate avalduste ja ettepanekutega. Eriti tülikaks teemaks partei jaoks kujunes see, kui eelmisel aastal asutas Väyrynen uue euroskeptilise Kodanikepartei, aga samal ajal jätkas ta ka Keskerakonna liikmena. Presidendiks kandideeris ta enda poolt ellu kutsutud valimisliidu esindajana, Keskerakonna ametlikuks kandidaadiks oli ekspeaminister Matti Vanhanen.

Keskerakonna juhatus küsis nüüd olukorra kohta hinnangut õigusekspertide Lauri Tarasti ja professor Heikki Halila käest. Ekspertide hinnangul ei ole Väyrynen hetkel kõlbulik kandidaat, sest ühe erakonna esimeheks ei saa kandideerida inimene, kes on samal ajal ka teise erakonna liige, vahendas Yle.

"Keskerakonna juhatus nõustub üksmeelselt juriidilise hinnanguga ja peab iseenesestmõistetavaks, et konkureeriva erakonna liige ei saa pürgida Keskerakonna esimeheks," teatas partei oma ametlikus avalduses.

Juhatus leiab, et Väyrynen on eemaldunud Keskerakonna poliitilisest tegevusest eelkõige kahel viisil: ta on loonud konkureeriva partei, mille liikmeks ta ka on, ning ta kuulub ka sõltumatu kandidaadina helsingi volikogus Kristlike Demokraatide fraktsiooni.

Keskerakonna juhatus koostas esimehe valimisteks ka reeglid, mis muuhulgas sätestavad, et ükski kandidaat ei algata konkureerivaid erakondi ja kui nad ka on seda teinud, loobuvad nad nendest projektidest koheselt.

Väyrynen on ise varem öelnud, et lahkub Keskerakonnast vaid juhul, kui teda suvel esimeheks ei valita.

Peasekretär Jouni Ovaska ütles neljapäeval Yle uudistele, et hetkel paistab Väyryneni sobivus Keskerakonna esimehe kandidaadiks väga küsitav. Ovaska rõhutas, et parteikongressil juhtivale kohale valitud isikud on olnud alati ja vaid Keskerakonna liikmed ning nad selleks jäänud ka pärast valituks osutumist. Ehk sellega andis parteisekretär mõista, et tema arvates ei piisaks ka sellest, kui Väyrynen nö valimiste ajaks teise partei liikmesusest loobuks.

Yle küsis ka erakonna praeguselt esimehelt, peaminister Juha Sipilält, mida ta Väyryneni teemast arvab. Sipilä vastas, et Väyrynen saab kandideerida erakonna esimeheks juhul, kui ta konkureerivast parteiprojektist loobub.

Väyrynen ise teatas, et temal pole kavas oma eesmärgist loobuda ning et tema kandideerimiskõlbulikkusele peab andma hinnangu parteikongress.