Keegi ei kahtle Vladimir Putini võidus, küll aga on tähtis, mitu protsenti häältest ta saab.

"Küsitlused näitavad praegu osalusprotsendiks umbes 70 ja Putini toetuse tase on umbes 70 protsenti ja rohkemgi. Tuleb välja, et 50 protsenti valijatest hääletab praeguse presidendi poolt. Kui president saab sellise tulemuse, saab ta läbi viia ükskõik mis reforme, arvestamata suurärimeeste ja teiste eliidigruppide
arvamusega, kellele need reformid võivad mitte meeldida," kommenteeris poliitikaanalüüsi keskuse juhtekspert Mihhail Zahharov.

Selge, et Putini niisuguse toetuse korral jääb ülejäänud kandidaatidele vaid statisti roll. Aga Vene sisepoliitika mõttes on ka nende tulemused tähtsad, sest president peab oma poliitikas arvestama ka nende valijate seisukohaga.

Presidendikampaania tulemuste perifeeria määrab, milliste reformidega, kelle huvides ja mis suunas hakkab Vladimir Vladimirovitš eeskätt tegelema. Kuid Vene režiimi oponenditel ei ole šanssi muuta olukorda ka siis, kui kutsutakse üles valimisi boikoteerima või hääletama opositsioonikandidaat Ksenija Sobtšaki poolt.

"Inimesed, kes on valmis hääletama „kõigi vastu" - neid on umbes neli, maksimaalselt viis protsenti. See on tulemus, millele Sobtšak loodab. Temale loodab ka Aleksei Navalnõi, kes kutsub üles valimisi boikoteerima. Aga küsitluste järgi nende arv, kes on valmis boikottima, vähenes kahekordselt. Nüüd on see umbes kolm protsenti, lisaks üks protsent Ksenija Sobtšaki poolt. Need ongi need neli protsenti „kõigi vastu"," tõdes poliitikaanalüüsi keskuse juht Pavel Danilin.

"Aleksei Navalnõi strateegia, arvestades tema toetajate ja miitingutel osalenute arvu, viitab sellele, et valima ei tule näiteks üks protsent valijatest. Kuidas see muudab üldist olukorda? Mitte kuidagi," kommenteeris Zahharov.

Venemaal presidendivalimised toimuvad 18. märtsil.