Maailmaturu madal piimahind Eesti poelettidel ei kajastu ({{commentsTotal}})

Piimalett.
Piimalett. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuna piima maailmaturu hind on madal, langetavad hinda ka siinsed kokkuostjad, kuid poodides pole piima odavnemist näha, sest müügilepingud sõlmitakse mitme kuu jagu ette.

Mullu toodeti pea 792 000 tonni piima ehk protsendi võrra rohkem kui aasta varem, aasta lõpuks suurenes veidi ka piimalehmade arv. Teisalt langeb juba neljandat kuud järjest piima kokkuostuhind ja seda ka maailmaturul.

Kui eelmise aasta lõpus oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind 33 senti kilogrammi kohta, siis praegu maksab sama kogus 29 senti. See on vaid pisut kõrgem kui piimasektori kriisiaastatel 2015 ja 2016.

Eestis peetakse hea ja madala piima hinna piiriks 30 senti kilogrammi kohta, mis on piimatootmise omahind farmides, ütleb Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Näiteks Euroopa Komisjon mõõdab või ja lõssipulbri baasil tehtud piima ekvivalenthinda, mis on jaanuaris langenud 29,7 sendi tasemele. Kuna Eesti on väga tugevalt ekspordile orienteeritud piimatootmisriik, siis kõik muutused, mis maailmaturul ja Euroopa Liidu teiste riikide turgudel toimuvad, jõuavad väga kiiresti ka piima kokkuostuhinda," lausus ta.

Letihinda ja tootjahinda ei saa võrrelda

Aktsiaseltsi Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles, et raske on võrrelda hinda, mis kujuneb farmeri ja piimakombinaadi vahel.

"Kaubandusketid ütlevad, et neid ahistab tarbija. Piimatöötleja ütleb, et teda ahistab kaubanduskett. Farmer ütleb, et teda ahistab töötleja. See, mis on poes letist saada, on tegelikult võrreldamatu farmeri tootjahinnaga. Kriis on küll möödas, aga kriisi ajal interventsiooniladu ostis ju hästi palju pulbrit kokku, umbes 175 000 tonni ja kui see nüüd turule tuleb, siis ta lööb maailmaturu hinnad alla ja seda praegu kardetakse. Teisipidi, hind kujuneb alati nõudluse ja pakkumise vahekorras," tõdes Mölder.

Tema sõnul on kriis Euroopas tervikuna ja alati on kriisiaegadel olnud farmeri hind Eestis 20 protsenti väiksem kui Euroopa Liidu kõige madalam hind.

"See on see probleem, kus farmer võib nuriseda, et ta ei saa kaasa rääkida piima hinna kujunduses, see on ka üks fakt, mis ei jaga täna riske pooleks nii piimaostja kui -müüja vahel," sõnas Mölder.

Valio juht: tegu pole languse, vaid korrektsiooniga

Valio tegevdirektor Maido Solovjov märkis, et piimatööstused piima kokkuostuhinda määrata ei saa, selle määrab ikkagi turg.

"Kui me saaksime määrata, siis paneksime stabiilse hinna, mis kehtiks järgmised 10 aastat, ja ühtegi häda meil turul ei oleks. Aga hind ikkagi hakkab pihta nõudlusest-pakkumisest. Kui pakkumine on suur, siis hind läheb alla. Kõik muutused turul nii allapoole kui ülespoole algavad Euroopast. Ma ise usun, et pigem ei ole mitte suure languse algus, vaid pigem on turul tegemist korrektsiooniga," ütles ta.

Kaubanduses muutuvad hinnad aeglasemalt kui tootja tasemel. Piima hinnad ja mahud lepitakse kokku neli-viis korda aastas. Rimi ostujuhi Margus Amori sõnul on hinna fikseerimise tagajärg see, et mingil perioodil võidakse natuke võita ja natuke kaotada.

"Kokkuvõttes on tegemist nullsummamänguga. Nõudluse-pakkumise vahekord Eesti jaeturul püsib muutumatu. Kokkuostuhinda mõjutab eelkõige nõudluse-pakkumise vahekorra muutumine eksporditurgudel. Selleks, kuidas jaemüügihind turul kujuneb, on kettidel igaühel omad hinnastamisstrateegiad. Mina näen, et jätkuvalt on piimahinnad ka täna liiga madalad," nentis Amor.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERRi raadiouudised



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: