Sealjuures kasvasid tulud aasta varasema ehk 2016. aastaga võrreldes miljoni võrra.

Samuti on läbi aastate suurenenud abisaanute hulk - 2014. aastal sai fondi toetuse 11 inimest, aasta hiljem poolsada ning mullu aitas fond juba sadat inimest.

Fondi edu taga on ühelt poolt inimeste heatahtlikkuse tõus, aga ka asjaolu, et riiklik süsteem iga abivajajat aidata ei suuda.

Fondi nõukogu liikmetest arstid ütlesid neljale tegevusaastale tagasi vaadates, et lisaks elu kinkimisele on fond suurendanud inimeste usaldust tõenduspõhise meditsiini vastu.

Uued vähiravimid on kallid, haigekassa hinnangul maksab kuur 60-80 000 eurot. Vähiravifond kiidab heaks sellised taotlused, kus arstid soovitavad meditsiiniliselt tõendatud ravimeid, mis on heaks kiidetud Euroopa Liidus.

Onkoloog Kadri Putnik selgitas, et fond on muutunud paindlikumaks ja tasunud ka selliste ravimite eest, millele on küll kliiniliste uuringutega positiivne mõju kinnitust saanud, aga Euroopa Liidus näidustust veel pole.

Tihti on fond abiks inimestele, kes on haigestunud valel ajal selles mõttes, et elupäästva ravimi üle käivad Eestis veel hinnaläbirääkimised. Vähiravifondile laekunud toetusi läbi vaatav nõukogu silmast silma väga tihti ei kohtu.

"Me iga päev suhteleme meili teel, sellisel juhul ei lähe need otsustusprotsessid pikaks ja mõnikord, kui on ilmselge vajadus ja me arstidena näeme, et see inimene vajab seda ravimit, siis otsus tuleb loetud päevadega," rääkis fondi nõukogu liige, onkoloog Kadri Putnik.

Vähiravifond küsib ravimi maaletoojalt alati soodustust ja mingil määral on seda iga kord fondile ka võimaldatud.

Haigekassa juht: bürokraatiat annab vähendada

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane selgitas "Aktuaalsele kaamerale", kuidas jõuavad uued ravimid haigekassa soodusravimite nimekirja. Protsess on pikk ja oluliseks kriteeriumiks on vähemalt 50-ne protsendiline tõendatud positiivne toime.

"Seda haigekassa hinnakirja uuendatakse üks kord aastas ja päeva lõpuks kinnitab selle vabariigi valitsus. See teeb selle protsessi natuke aeglaseks ja inimesed arvavad, et see on paindumatu süsteem," rääkis Laane.

"Mida haigekassa saab teha, et need asjad kiiremini läheks, on see, et me saame bürokraatiat vähendada, me saame kaasa aidata arstide erialaseltsidele, et neid dokumente vormistada. Eelmine aasta oli küsimus, kas haigekassa ei võiks ise ravimeid soodusnimekirja lülitada, et meie siiski Eestis usaldame arste ja just nende poolt peaks tulema algatus, kas see ravim töötab inimeste peal või mitte," lisas ta.

Võitlust pidava Annabeli isa: lapse elu ei saa jääda bürokraatia taha

Vähiravifondi "Kingitud elu" abil peab võitlust neuroblastoomiga seitsmeaastane Annabel, kelle heaks annetasid inimesed mullu üle paarisaja tuhande euro.

Tema isa Allar Sepp ütles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et väikese lapse elu ei saa jääda bürokraatia taha, et kuskil kellelgi on midagi tegemata.

"Vanem, kes võitleb lapse elu eest, ei peaks tegelema seaduseaukudega. Ravi peaks olemas kõikidele, kes seda vajavad," kõlas isa soovitus poliitikutele.

Ta meenutas, et toona, mil haigekassast saadi eitav vastus Annabeli raviks, ütles haigekassa juht, et raha on tegelikult olemas.

Optimistlik Annabel ise lausus, et soovib suurena saada lauljaks.