Olümpiale saabunud Põhja-Korea liidri õest Kim Yo-jongist sai esimene liige tänase Põhja-Korea dünastiast, kes Lõuna-Koread pärast 1953. aastat külastanud on. Ta ei saabunud tühjade kätega - Lõuna-Korea president sai küllakutse Pyongyangi. Kutse oli käsitsi kirjutatud.

"Kimi õde on ilmunud õukonda nähtavale positsioonile alles viimase kolme aasta jooksul. Tasapisi on temast saanud võib-olla juba tõesti mõjukuselt teine tegelane riigis ja ta meenutab väga oma isa arengut, kes samamoodi tõusis ühel hetkel Kim Il-sungi kõrvale propagandaagitatsiooni teemadega ja kogu selle isikukultusekasvatamise süsteemi loomisega," selgitas ekspert Põhja-Korea küsimustes Erki Loigom.

Lõuna-Korea president Moon Jae-in ei kiirustanud just teatama, et läheb Pyongyangi, kuid kiitis kutse heaks, rõhutades vajadust alustada kahe Korea vahel taas kõnelusi, mida ei ole peetud juba enam kui kümme aastat.

USA asepresident Mike Pence teatas laupäeval Lõuna-Koreast lahkudes, et Ühendriikide ja Souli vahel puuduvad Põhja-Korea küsimuses erimeelsused.

"Ei, Põhja-Korea ei saa meie vahele kiilu lüüa. Selgelt liiga vara on küsida, kas olümpiat kasutatakse ära selleks, et vähendada pingeid, kas sellel kõigel on mingit mõju veel ka siis, kui olümpiamängud on läbi. Me ei saa seda praegu öelda," on öelnud ka USA kaitseminister Jim Mattis.

Loigomi sõnul oli möödunud nädalavahetus Lõuna-Koreas küll pöörane, kuid kas ka pöördeline, see on iseküsimus. Tema hinnangul on Koread saavutanud selle, et USA võimalik sõjaline sekkumine on mõneks ajaks edasi lükatud.

"Mis sellega on saavutatud, on see, et Lõuna-Korea on saavutanud suure diplomaatilise võidu sellega, et loodud on rahulik keskkond olümpiamängudeks. Mõlemad Koread on saavutanud selle, et piiramatult - nädalateks ja isegi kuudeks - on tõenäoliselt edasi lükatud võimalik ameeriklaste mingi militaarne sekkumine. Ameerikal on väga raske praegu isegi kuidagi retooriliselt või karmilt sekkuda olukorda, kus mõlemad pooled üritavad rahu leida," selgitas Loigom.

Rahvusvahelisest meediast on läbi käinud väide, et Põhja-Korea on neil mängudel võitnud kuldmedali diplomaatias. Seda hoolimata sellest, et Souli tänavatel endiselt Koreade ühist lippu põletatakse.

"President Moon on tulnud võimule paremate läbisaamise eesmärkidega Põhja-Koreaga, tal on selleks rahva mandaat. Selles mõttes see toetus on olnud piisav, et sellist poliitikat ajada. Kui me vaatame viimaste päevade sündmusi, siis opositsiooniparteid on kõik vastu karjunud ja ka täna me näeme, et need hardlinerid on alati Lõuna-Koreas olemas, kes tänavatel lärmi teevad, 24/7 ja 365 päeva aastas. Ka nüüd," rääkis Loigom.

Mingit tohutut reaalset läbimurret Põhja-Korea kutsest siiski oodata pole. Rohkem on tegemist mängu iluga.

"Ma usun, et tippkohtumine toimub, et sinna seatakse ka mingid udused eesmärgid, aga tegelikult välditakse nii inimõigusi kui ka tuumatemaatikat," arvas Loigom.

Jää kahe Korea vahel on nendel taliolümpiamängudel lükatud siiski liikuma.