"Välisilm": milliseid väljavaateid pakub Saksa koalitsioonilepe Eestile?
Euroopa mootor Saksamaa on valitsuse peaaegu valmis saanud. "Välisilm" uuris, kas Saksa koalitsioonilepe ka Eestile mingeid väljavaateid pakub.
Neli kuud pärast seda, kui sakslased valimiskastide juures käisid, on nüüd ka valitsuskoalitsioon põhimõtteliselt olemas.
"See lahendus, mis koalitsiooni näol leiti, ei ole kindlasti see, mida kõige rohkem taheti, aga stabiilsus on kindlasti väärtus ja Angela Merkeli selline kindlakäeline juhtimine on Saksamaale head teinud," märkis TLÜ Saksa kultuuriloo dotsent Maris Saagpakk.
Ka uus koalitsioon pole raudkindel, sest kõik Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) liikmed saavad hääletusel veel teada anda, mida nad valitsusliidust õigupoolest arvavad ning vastuseis koalitsiooni minekule oli erakonna sees tugev.
Siiski on vaatlejate hulgas sugenenud kindlus, et sotsiaaldemokraadid hääletavad pigem valitsusliidu poolt, sest uue valitsusliidu alternatiiv oleks uued valimised.
"See ei oleks sotsiaaldemokraatide jaoks väga nutikas käik, sest arvamusküsitlused näitavad, et SDP kaotaks rohkem protsente, kui uued valimised tuleks. Ratsionaalselt kõneldes olen ma 95 protsenti kindel, et sotsiaaldemokraadid ütlevad uuele koalitsioonilepingule "Jah"," selgitas Saksa-Balti kaubanduskoja peadirektor Florian Schröder.
Nii Saksamaal kui mujal Euroopas loodetakse, et uus koalitsioon suudab taas tõestada, kuidas pragmaatiline tsentrism on parem populismist ja sõjakast marurahvuslusest. Uut hoogu oodatakse ka Euroopa Liidu lõimumisele ning Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on põhjust rõõmustada oma mõttekaaslase võidu üle.
"Avaldus koalitsioonilepingus ei saa olla rohkem Euroopat väärtustavam. See on hea uudis Euroopale. Ühtlasi on ka Pariisi-Berliini telg taas väga heas seisus ning suudab toime tulla nende katsumustega, mis Euroopal lähikuudel ees seisavad," arvas Florian Schröder.
Eelneva valguses on Saksamaa uus suur koalitsioon märk sellest, millest paljud politoloogid viimasel ajal kõnelnud on - et marurahvusluse ja parempopulismi haripunkt Lääne-Euroopas on tõenäoliselt ületatud ning tagasipöördumine tsentrismi ja Euroopa Liitu väärtustava mõtlemise juurde üldine.
Samas näitab ka Saksamaa koalitsioonileping, et midagi olulist on nn peavooluparteide mõtteviisis muutunud. Otse parempopulistidele lõivumaksmiseks seda vahest nimetada ei saa, ent 2015. aasta poliitikat, mis kõigile põgenikele ukse lahti jättis, kolm aastat hiljem enam ei kohta.
"Paremkonservatiivsele Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijale tahetakse anda märk sellest, et ka meie hoolime Saksamaast, meile on oluline saksluse ja sakslaste käekäik," mainis Saagpakk.
Iga koalitsioon toob kaasa võitjaid ja kaotajaid. Ehkki pealtnäha see välja ei paistagi, on seekordsete koalitsioonikõneluste üks kindlaid võitjaid SPD, kellel õnnestus oma valimislubadusi koalitsioonilepingusse sisse kirjutada kristlikest demokraatidest hoopis rohkem. Üks kaotaja on aga kauaaegne ning tuntud rahandusminister Wolfgang Schäuble, praegune Bundestagi spiiker, kes oli üks nn kasinuspoliitika eestvedajaid.
Schäuble kaotus pole aga võrreldav sotsiaaldemokraatide senise juhi Martin Schulzi omaga, kelle poliitiline karjäär leidis koalitsioonikõneluste käigus tõenäoliselt otsa.
"Mine tea, ehk tal veel midagi õnnestub, aga tõenäoliselt juba sel nädalal annab ta oma juhikoha SPD-s Andrea Nahlesele ja sellega siis jah, see peaaegu superstaari staatusesse tõusmise aasta sai üllatavalt kiire lõpu," nentis Saagpakk.
Eestile on tugevam Euroopa Liit ning seega stabiilsem ümbruskond niikuinii hea. Saksamaa uus koalitsioonilepe aga annab Eestile veel erilisi võimalusi.
"Konkreetselt Eesti jaoks avanevad ärilised väljavaated, sest uus koalitsioonileping peab digiteerimist võtme-eesmärgiks, mis tähendab ohtralt ruumi ja ärivõimalusi e-valitsuse, e-tervishoiu ja haridussüsteemi digiteerimiseks," arvas Saksa-Balti kaubanduskoja juht Schröder.