Kramp-Karrenbauer on Merkeli lähedane liitlane ning oli edukas eelmise aasta märtsis toimunud Saarimaa valimistel, kus CDU kasvatas oma toetust 35,2 protsendilt 40,7 protsendini, vahendasid Politico ja Times.

Kramp-Karrenbauerile on meedia andnud hüüdnimeks ka "Saarimaa Merkel" ning eelkõige on ta pälvinud tähelepanu just jõuliste valimisvõitudega. Ka 2012. aastal oli see eelkõige tema teene, et CDU liidumaal võidukaks osutus.

"Asi pole ainult CDU-s, küsimus on edaspidise poliitilise stabiilsuse tagamises," selgitas Kramp-Karrenbauer esmaspäeval koos Merkeliga antud ühisel pressikonverentsil. "Meil on võimalus juhtida seda, mis järgmise nelja aasta jooksul juhtub."

Senine CDU peasekretär Peter Tauber, kes oli olnud selles ametis alates 2013. aastast, astus tervislikel põhjustel tagasi pühapäeval. See andis ka võimaluse uus peasekretär ametisse nimetada juba 26. veebruaril toimuval parteikongressil. Sama kongressi raames hääletavad CDU liikmed ka uue suure koalitsiooni loomise asjus, samal päeval teevad seda ka sotsiaaldemokraadid (SPD).

Ajaleht Süddeutsche Zeitung nentis, et parteisekretäri koht asetab Kramp-Karrenbaueri olukorda, kus ta võib saada hiljemalt nelja aasta pärast CDU järgmiseks juhiks.

Merkel kiitis esmaspäevasel pressikonverentsil oma liitlast kui sügavalt Euroopa-meelset poliitikut. Samas ei soovinud ta uue parteijuhi temaatikat puudutavatele küsimustele otseselt vastata, vaid piirdus kommentaariga: "Me soovime, et CDU jääks tugevaks ja saaks veel tugevamaks."

55-aastasest Kramp-Karrenbauerist saab CDU esimene naissoost peasekretär pärast 18-aastast pausi. Eelmiseks naissoost peasekretäriks - aastatel 1998-2000 - oligi Merkel ise ning sellelt ametikohalt tõusis ta parteijuhiks ning 2005. aastal ka liidukantsleriks.

Kramp-Karrenbauerit toetas CDU juhatus parteisekretärina ühehäälselt ning tõenäoliselt toetab teda ka parteikongress. Peasekretäri koht annab talle võimaluse luua oma riiklik võrgustik, mis on parteijuhiks pürgimisel oluliseks eeliseks.

Samas pole tema tõus Merkeli järeltulijaks siiski kindel, sest ilmselt pürgivad CDU liidriks ka mitmed kogenud poliitikud, näiteks on mainitud võimaliku kandidaadina senist kaitseministrit Ursula von der Leyenit. Oluline on ka see, kelle Merkel nimetab järgmisel nädalal CDU ministriteks, sest ka neist hakatakse ilmselt rääkima kui võimalikest mantlipärijatest.

See, kas 63-aastane Merkel alustab peagi oma neljandat ametiaega liidukantslerina, sõltub eelkõige sellest, et koalitsioonilepe peab saama heakskiidu sotsiaaldemokraatide enamuselt. SPD-s on umbes 464 000 liiget, kellele kõigile saadeti posti teel täitmiseks blankett, millega küsitakse luba jätkata Merkeliga koos suures koalitsioonis, mis on olnud võimul alates 2013. aastast. Küsitluse tulemus tehakse teatavaks 4. märtsil.