Ringhäälingu ZDF küsimusele, kas tal on kavas järgmisteks valimisteks hakata endale paremtsentristide seast järeltulijat välja koolitama, vastas Merkel, et tema sooviks on uue valitsuse puhul, et ministriteks saaks kristlike demokraatide noorema põlvkonna esindajaid, vahendas Reuters.

Eelkõige tuli neljandat ametiaega alustaval liidukantsleril kommenteerida kuuldusi, et tema paremtsentristlikus blokis on palju rahulolematust seoses sellega, et järjekordse suure koalitsiooni loomise nimel anti oluline rahandusministri portfell sotsiaaldemokraatidele.

"Ma mõistan seda pettumist," selgitas Merkel. "Ja nüüd tuleb meil näidata, et me suudame alustada uue meeskonnaga. Meil on kuus ministrikohta täita ja minu arvates peaksime me tagama, et ametikohtade täitmisel ei kaalutaks ainult 60-aastastest vanemaid, vaid ka nooremaid inimesi."

Liidukantsler Angela Merkeli juhitud paremtsentristid ja Martin Schulzi sotsiaaldemokraadid sõlmisid lõppeva nädala kolmapäeval esialgse ametliku koalitsioonileppe.

Vastavalt Schulzi lubadusele peab see lepe saama heakskiidu veel sotsiaaldemokraatide (SPD) enamuselt. SPD-s on umbes 464 000 liiget, kellele kõigile saadetakse posti teel täitmiseks blankett, millega küsitakse luba jätkata Merkeliga koos suures koalitsioonis, mis on olnud võimul alates 2013. aastast.

sotsiaaldemokraadid saavad koalitsioonileppe kohaselt uues valitsuses muuhulgas välisministri, rahandusministri ja tööministri ametikohad. Merkeli erakonnakaaslaste hulgast tulevad aga kindlasti kaitseminister ja majandusminister.

Siseministriks on aga tõusmas Baieri sõsarpartei CSU juht Horst Seehofer, kes on olnud näiteks migratsiooniküsimustes Merkeli erakonnast karmimatel seisukohtadel. Tõenäoliseks rahandusministriks on aga tõusmas Hamburgi sotsiaaldemokraadist linnapea Olaf Scholz. Majandusministriks saaks Merkeli lähedane liitlane, seni ajutiselt rahandusministri kohuseid täitnud Peter Altmaier.

Olukord, kus kunagise legendaarse rahandusministri Wolfgang Schäuble järeltulijaks saab SPD liige, võib tähendada muutusid ka eurotsoonis, sest sotsiaaldemokraatide esimees Schulz on lubanud nn kasinuspoliitika lõpetamist.

See, et koalitsioonipartnerile loovutati rahandusministri portfell, viitab ka asjaolule, et Merkeli blokil tuli koalitsioonipartneri veenmiseks suuri järeleandmisi teha.

Kuigi Merkeli blokk - Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja selle Baieri liidumaa Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) - võitis septembrikuised valimised, kaotati rohkelt saadikukohti. Novembris kukkusid kokku Merkeli valitsuskõnelused Vaba Demokraatliku Partei (FDP) ja rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen).

Samuti ajalooliselt nõrga tulemuse saavutanud ja seni Merkeliga koalitsioonis olnud sotsiaaldemokraadid teatasid kohe valimiste järel, et jäävad opositsiooni.

Hiljem, pärast Merkeli esimeste koalitsioonikõneluste nurjumist, asusid aga sotsiaaldemokraadid oma seisukohta tasapisi muutma. Ilmselt oli üheks oluliseks mõjutajaks ka president Frank-Walter Steinmeier, kes on sotsiaaldemokraatide eksjuht ja kes on korduvalt sarnaselt Merkelile rõhutanud, et nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa vajavad kiiremas korras stabiilset valitsust. Lõpuks otsustaski SPD ametlikult, et erakond asub Merkeliga koalitsioonikõnelusi pidama.