Kaitsepolitsei pidas kinni Jõhvi volikogu esimehe ({{commentsTotal}})

{{1515498540000 | amCalendar}}

Kaitsepolitsei töötajad pidasid täna hommikul kinni kolm inimest, teiste seas Jõhvi volikogu esimehe Niina Neglasoni ja Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhi Sirli Tammiste.

Reformierakonda kuuluvat volikogu esimeest Neglasoni kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse kohaselt võttis ta altkäemaksu ajavahemikul 2016–2017 Jõhvi Vallavolikogu poolt äriühingu suhtes tehtavate otsuste tegemise ja nende sisulise suunamise eest. Esialgsete kahtlustuste kohaselt ületab altkäemaks 40 000 eurot.

Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juhti Tammistet kahtlustatakse korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute rikkumises. Teda kahtlustatakse otsuste tegemises või nende otsuste suunamises, mis puudutasid tema lähedase isikuga seotud äriühingut.

Viru ringkonnaprokuratuur eriasjade prokurör Kalmer Kask kinnitas ERR-ile, et äriühinguks on OÜ Corrigo. Äriühingu juhatuse liikmele Tiiu Sepale esitati kahtlustus suures ulatuses altkäemaksu andmises.

"Räägime kahtlustuse esitamisest altkäemaksus suures ulatuses. See tähendab, et summad ulatuvad üle 40 000 euro. Millised summad täpselt olid antud, millised võetud, seda selgitab eelolev uurimine," selgitas Kask.

Tema sõnul näeb toimingupiirangu rikkumine süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Suures ulatuses altkäemaksu võtmine nagu ka andmine näeb süüdimõistmise korral ette vangistuse vahemikus 1 kuni 10 aastat.

Jõhvi vallavanema Aleksei Naumkini sõnul tulid kahtlustused seoses Corrigoga ootamatult.

"Kõik on dokumenteeritud ja kõik dokumendid on meie registris, nad on avalikud ja mingeid kahtlusi pole olnud," rääkis Naumkin "Aktuaalsele kaamerale".

Niina Neglason on 2005. aastast Reformierakonna liige, kuid viimastel valmistel kandideeris ta valimisliidu nimekirjas. Reformierakonna Jõhvi piirkonna juhatuse liikme Maris Toomeli sõnul on erakonna juhatusele tehtud ettepanek Neglasoni Reformierakonnast välja arvamiseks.

"Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ning loomulikult jätab see Jõhvile järjekordselt negatiivse varju. Mis puudutab Neglasoni kui meie erakonnakaaslast, siis meie teed on läinud lahku juba sel hetkel, kui me kandideerisime erinevates nimekirjades. Antud juhul siis volikogu esimees valimisliidus ja kandideerides meie vastu ehk oma erakonna nimekirja vastu. Oleme teinud oma erakonna juhatusele [Neglasoni kohta] ettepaneku, et võiksime vabatahtlikult eraldi teed pidi minna."

Niina Neglasoni valmisliidu Jõhvi Eest nimekirja esindaja Meelis Tint on kindel, et tegu on arusaamatusega.

"Tegemist on kapo spekulatsiooniga. Ma arvan, et ta on kindlasti aus inimene, piisavalt tark inimene, et isegi sellistele asjadele mitte liiga lähedale minna. Seetõttu arvan, et tegemist on ülevõimendatud asjadega," kommenteeris Jõhvi volikogu liige Meelis Tint.

Krediidiinfo järgi on OÜ Corrigo kontserni tegevusalaks tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine. OÜ Corrigo on asututatud 2003. aasta lõpus ja selle juhatuse liige on Tiiu Sepp. Ka Tiiu Sepp kandideeris viimatistel volikogu valmistel ühes nimekirjas Niina Neglasoniga, kuid volikogusse ta ei pääsenud.

OÜ Corrigo on omakorda SA Jõhvi Haigla asutaja aastal 2005. Seisuga 31.12.2016 oli OÜ Corrigo kontserni töötajate arv kokku 127, neist OÜ Corrigo 92 töötajat ja SA Jõhvi Haigla 35 töötajat. Kontsern on eraettevõte. Ettevõtete osad ei ole jaotatud. Igapäeva tegevust juhib üheliikmeline juhatuse liige ja 11-liikmeline juhtkond, mis on ühised nii SA Jõhvi Haiglale kui OÜ Corrigole.

Majandusaasta aruandest selgub ühtlasi, et märtsis 2017 tunnistati vastavaks ja kinnitati Corrigo toetuse taotlus projekti "Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Jõhvi" elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist, milles tütarettevõte Jõhvi Haigla osaleb kaasfinantseerijana. Projekti kogumaksumus on 1 959 294 eurot. Projekti abikõlblikud kogukulud kokku on 1 645 671 eurot. Toetuse määr on 74,62 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 1 228 000 eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ning juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Eriasjade prokuröri sõnul näeb karistusseadustik toimingupiirangu rikkumise eest süüdimõistmisel ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Suures ulatuses altkäemaksu võtmise, nagu ka andmise eest on ette nähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: