Kaju: Tsahkna pani lipu maha ja vaatab, mis edasi saab
Margus Tsahkna ei saa uue erakonna loojate hulka kuuluda, sest ta ei mõjuks selles rollis usutavalt, kuid see ei tähenda, et tema poolt koondatud inimesed ei võiks uut parteid luua, leiab poliitikavaatleja ja suhtekorraldaja Andreas Kaju.
"Sellisesse jumalast maha jäetud kohta kui Pirita restoran fotograaf juhuslikult ei satu. Võibolla oligi vaja, et Margus Tsahkna saaks seda juttu rääkida, mida ta rääkinud on. See jätab lipu püsti panemise maigu," ütles Kaju Vikerraadio saates Uudis+.
"Tõde on ka selles, et täna veel erakonda ei tehta. Aga erakonna tegemine eeldab, et paned lipu püsti ja vaatad, kas see toob kaasa mingi suurema huvi. Kas hakkad saama kõnesid teistelt inimestelt, et on õige aeg midagi tegema hakata."
Kaju sõnul on Tsahkna piisavalt enesekriitiline mõistmaks, et tema uue poliitilise rühmituse eesotsas usutavana ei mõjuks, sest on olnud aastaid poliitikas, juhtinud IRL-i ja olnud ka praegu võimul oleva valitsuse arhitekt.
"Uut erakonda konstrueerida on raske - peab olema laiem tahe mingis seltskonnas, kes tunnevad, et asjad on valesti ja et neil on piisavalt mõtteid, aega ja ka raha minna, et minna poliitikat muutma. Ehk A ja O on, et on vaja piisavalt motiveerituid indiviide, kes näevad ennast poliitikas ja pingutavad selle nimel. Kõik muud tehnika ja detailid."
Kaju sõnul on uue poliitilise jõu väljavaadete hindamisel kaks vaadet. Esimene on, et meil on juba neli parempoolset erakonda ning et viiendale enam ruumi pole. Pigem võiks selle käsitluse järgi uus jõud tekkida mõne olemasoleva erakonna liitumises.
"Teine võimalus lähtub sellest, et olemasolev poliitmaastik ja uuringud ei peegelda, mis võiks olla. Ehk me ei tea enne, mis võiks olla, kui see võimalus tekib. Õigete tingimuste tekkides võib kõik muutuda. Ehk ma ei laseks ühelgi rühmitusel segada end sellest, kes on poliitikas täna ees või mida uuringud näitavad. Kõik sõltub sellest, kas on teotahtelisi inimesi ja ideid."
Kaju oli suhteliselt skeptiline Emmanuel Macroni fenomeni kordamisse Eestis.
"Kindlasti võib igas ühiskonnas olla probleemiks poliitilise süsteemi võimetus tegeleda teatavate paranormaalsete nähtustega. Prantsusmaal oli selleks paremradikalism. Prantsuse eliidi jaoks tundus, et paremtsenter on killustatud ning keegi olemasolevatest ei suuda tsentristlikke jõude koondada äärmuslike jõudude vastu. Eesti ühiskonnas olukord nii traagiline pole, et poliitiline radikalism ähvardaks kogu poliitilise süsteemi uppi lüüa. Samas on märke - ja ma vaatan siinkohal ka ajakirjanduse suunas -, et teatud rühmitused manipuleerivad demokraatlike institutsioonidega."
Kokkuvõtteks nentis Kaju, et kuna ühiskonnas on alati ootus uue poliitilise jõu järele, pole uue erakonna tegemine sugugi üle jõu käiv ülesanne.
Toimetaja: Urmet Kook