Šveitsis viibiv Kataloonia iseseisvuslane ei kavatse kohtu ette ilmuda ({{commentsTotal}})

Anna Gabriel (CUP) Kataloonia regionaalparlamendis 2016. aastal.
Anna Gabriel (CUP) Kataloonia regionaalparlamendis 2016. aastal. Autor/allikas: AP/Scanpix

Šveitsis viibiv Kataloonia regionaalparlamendi endine liige Anna Gabriel andis teisipäeval teada, et tal ei ole kavas Hispaania kohtu kutsetele vastata. Gabrieli süüdistatakse sarnaselt teiste juhtivate iseseisvuslastega mässus, ässitustegevuses ja riigi raha väärkasutamises.

Eelmisesse võimuliitu kuulunud vasakäärmusliku erakonna CUP liige Gabriel selgitas Šveitsi ajalehele Le Temps, et ta plaanib jääda Šveitsi ning mitte minna Madridi Hispaania ülemkohtu ette, vahendas Reuters.

"Kuna mul ei õnnestu saada kodumaal õiglast kohtupidamist, otsisin ma riigi, mis suudab kaitsta mu õigusi," väitis ta intervjuus.

Ülemkohtu ette peaks poliitik ilmuma kolmapäeval. Hetkel pole veel selge, milliseid meetmeid Hispaania kohus kasutusele võtab, kui Gabriel kutset eirab.

Mitmed Kataloonia eelmise regionaalvalitsuse liikmed on saanud eelpool mainitud süüdistused, mis on seotud keelatud iseseisvusreferendumi korraldamisega 1. oktoobril ja sellele järgnenud iseseisvusdeklaratsiooniga regionaalparlamendis. Osa süüdistatutest on kautsjoni vastu vabaduses, osa aga endiselt eeluurimisvanglas. Kolm eeluurimisvanglas viibivat iseseisvuslast on esitanud muuhulgas kaebuse ka ÜRO-le.

Regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont aga põgenes pärast iseseisvusdeklaratsiooni Belgiasse. Brüsselis viibib temaga koos veel neli eelmise regionaalvalitsuse ministrit.

Hispaania valitsus kehtestas pärast ebaseaduslikuks kuulutatud iseseisvuskatseid põhiseaduse alusel Kataloonia üle otsekontrolli ja kuulutas piirkonnas välja erakorralised regionaalvalimised. Neil aga õnnestus iseseisvuslastel toetuse langusest hoolimata parlamendienamus säilitada ning iseseisvuslased soovivad eksiilis viibivat Puigdemonti uuesti regionaalvalitsuse juhiks nimetada. Selleks peab ta aga Hispaania seaduste kohaselt füüsiliselt kohale tulema, paraku ähvardab teda aga kodumaale naastes vahistamine.

Seega kestab Kataloonias endiselt patiseis ning Madrid on kinnitanud, et keskvalitsus juhib piirkonda otse hetkeni, mil regionaalparlamendis esindatud jõud uue Kataloonia valitsuse moodustavad.

Lisaks poliitilisele kriisile on Kataloonia teema andnud ka majandusliku tagasilöögi, sest tuhanded ettevõtted on Katalooniast lahkunud või siis viinud vähemalt oma peakorteri sealt minema. Samuti on vähenenud turism.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: