Kataloonia regionaalparlamendi iseseisvusmeelne spiiker Roger Torrent tegi 22. jaanuaril ettepaneku esitada regionaalvalitsuse moodustamise ettepanek Puigdemontile, kelle iseseisvuslaste leer säilitas 21. detsembri valimistel parlamendienamuse.

Puigdemontile ja tema tagandatud regionaalvalitsuse liikmetele on esitatud süüdistus mässus, ässitustegevuses ja riigi raha väärkasutamises.

Algse Euroopa vahistamismääruse Puigdemonti ja koos temaga Brüsselisse suundunud nelja endise ministri suhtes tühistas Hispaania kohus detsembri algul seoses sellega, et Belgiasse põgenenud Kataloonia poliitikud saaksid osaleda 21. detsembri regionaalvalimistel. Hispaaniasse naastes ootab Puigdemonti aga vahistamine, sest riiklik määrus on endiselt kehtiv.

Hispaania võimud on rõhutanud, et Kataloonia regionaalvalitsust ei luba seadus välismaalt juhtida ning ametivande andmiseks peab regionaalvalitsuse uus juht ise kohal viibima. Samuti on võimud arvestanud võimalusega, et Puigdemont üritab salaja Katalooniasse naasta.

Peaminister Mariano Rajoy on ähvardanud, et Madridi otsevalitsus Kataloonia üle jätkub, kui Puigdemont üritab regiooni Belgiast valitsema hakata. Kataloonia on alates 27. oktoobrist Hispaania valitsuse otsevalitsemise all.

TAUST

Kataloonias toimusid 21. detsembril ennetähtaegsed piirkondlikud valimised, mille tulemusena säilitasid iseseisvusmeelsed jõud regionaalparlamendis absoluutse enamuse.

Enamuseks 135-kohalises parlamendis läks vaja 68 kohta, iseseisvuslased said kokku 70 kohta.

2015. aasta valimistega võrreldes kaotasid iseseisvuslased kaks kohta.

Suurimaks parteiks tõusis aga iseseisvuse vastane Ciudadanos, kelle liidriks on viimase aja tõusev poliittäht Ines Arrimadas. Ciudadanos on ainus erakond, kellel õnnestus koguda miljon häält. Samuti pole kaasaegsete Kataloonia regionaalvalimiste ajaloos olnud olukorda, kus esikohale on tulnud Hispaania ühtsust toetav partei.

Oodati kõrget valimisosalust ja nii ka läks. Sündis rekord ning valimas käis 82 protsenti valijatest.

Valitsuse moodustamine võib osutuda siiski keeruliseks arvestada seda, et mitmed iseseisvuslaste liidrid viibivad kas eeluurimisvanglas või eksiilis. Samuti ei pruugi koalitsioonikõnelused tulla eriti lihtsad, sest iseseisvuse saavutamise viiside asjus on parteide vahel rohkelt erimeelsusi.

Iseseisvuslasi toetab vähem kui 50 protsenti valijatest

Samas on oluline nüanss see, et kui valijate poolt antud hääli arvestada, siis neid on kokku rohkem iseseisvuse vastastel - ehk Hispaania põhiseaduse toetajatel ja neutraalsetel on kokku suurem toetus kui iseseisvuslastel. See küll ei kajastu valimissüsteemist tulenevalt regionaalparlamendi kohtade arvus.

Selle võib sõnastada ka nii, et valimised näitasid, et iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist toetab vähem kui 50 protsenti valijatest.

See on kindlasti asjaolu, mis kerkib esile edasise debati käigus ning sellele asub loomulikult viitama ka Hispaania keskvalitsus.

Valimistulemus oli Hispaania valitsusele pettumus

Kuna erakorralisi valimisi nähti kui de facto referendumit selle kohta, millises seisus on iseseisvusmeelsed jõud pärast 1. oktoobri vastuolulist iseseisvusreferendumit ja regionaalvalitsuse tagandamist Madridi poolt, siis selline tulemus oli Hispaania keskvalitsuse ja peaminister Rajoy jaoks kindlasti pettumuseks.

Samuti tähendab see seda, et ebastabiilsus, mis on muuhulgas toonud kaasa tuhandete ettevõtete lahkumise piirkonnast, jätkub ning et sisuliselt ollakse tagasi sama vastasseisu juures.

Rajoy valitsus oli lootnud, et erakorraliste valimiste tulemus annab võidu Hispaania ühtsust toetavatele jõududele või vähemalt toob kaasa iseseisvuslaste parlamendienamuse kadumise. Madridi hinnangul oleks see tähendanud "normaalsuse" juurde naasmist.