Seepärast on surve oma lähedaste just sellele teenusele saamiseks mõistetav. Õendusabile suunab kas eri- või perearst ja maksimaalselt kaheks kuuks.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto hinnangul on Eestis praegu umbes pool teenusevajadusest katmata.

Haiglas osutava õendusabi sihtgrupiks on patsiendid, kes vajavad pidevat abi pärast traumat, raskekujulise haiguse põdemist või kroonilise haiguse ägenemist ja neile ei piisa koduõe külastustest.

Haigekassa andmetel on keskmine ootaeg õendusabile saamiseks 19 päeva, kuid käärid erinevate haiglate vahel on väga suured.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Imbi Moks vastas küsimusele, kui pikk on õendusabi teenusele saamise järjekord tema juhitavas hooldusravikliinikus, et keskmiselt aasta aega.

Samas haigekassa andmetel on suuremates haiglates mõne kuu pikkused järjekorrad ja samasse suurusjärku hindab õendusteenustele saamise ootaega ka Tartu Ülikooli kliinikum.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane märkis, et väiksemates piirkondades see ooteaeg väiksem kui keskmine ja suuremates keskustes võib see aeg venida kaunis pikaks.

"Lääne-Tallinna haigla puhul 114 päeva. Sellele teenusele nõudlus aja jooksul kasvab, sest kui inimeste keskmine eluiga tõuseb, mis on iseenesest on positiivne, siis kasvab ka nõudlus selliste teenuste järele," ütles haigekassa juht.

Haigekassal on sõlmitud õendusabi lepinguid 18 haigla ja 54 muu asutusega. Eelmisel aastal sai ühtekokku 12 000 inimest statsionaarset teenust. Kasv aastaga kolm protsenti ja raha kulus selleks ligi 25 miljonit eurot.

Vajadus valdkonnas on tegelikult palju suurem. Tartu Ülikooli kliinikumis on praegu 75 haigekassa rahastatud õendusabi voodikohta ning viis kohta, mida finantseerib Tartu linn.

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ütles, et nende õendushooldusravi keskus planeeriti umbes 120 kohale. Aga kui haigekassa eestvõttel viidi läbi selle teenuse vajaduse hindamine, siis Tartu piirkond oli kõige kehvemini nende vooditega varustatud ja see vajadus oleks 150 voodit.

Einasto hinnangul annab see alust arvata, et umbes pool statsionaarse õendusabi vajadusest on praegu katmata. Ise suudaksid sellist teenust maksta väga vähesed, ehkki kliinikumis on sellise võimaluse tekitamist arutatud.

"Paraku see on kokkuvõttes kallis teenus. Me teame, et juba hooldekodu teenust ei jaksa inimesed osta," märkis Einasto.

Haigekassa investeerib sel aastal statsionaarsesse ja koduõendusse 32 miljonit eurot.