Aadu Must Keskerakonnast nentis, et Eesti ajaloos on olnud hädasid ja seisukohti, mis enam ei sobi küpsesse riiki. "Nagu 1930. aastate ärapanemise vaim," tõi Must näiteks.

Ta lisas, et Eestis kohtab ka asumaal elamise sündroomi. "Nõuka ajal sai Moskvat kiruda, nüüd on tekkinud uus mentaliteet - saab oma valitsust kiruda. Asju, millest üle saada on väga palju," lausus Must. Ta tõi välja riigikogu avalduse, kus tänati inimesi, kes igal moel on aidanud kaasa Eesti riigi püsimisele.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski lausus Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamise kohta, et tegemist polnud nn poliitilise eliidi peoga. "Üle Eesti toimus palju üritusi, kuhu kõik olid teretulnud."

Presidendi kõnes oli Ossinovski hinnangul oluliseks sõnumiks, et me kõik koos olema Eesti riik ja iga inimese hindamine on suur väärtus. "Ja me peame tähele panema ka neid, kes kõikide asjadega nõustu, kuid see ongi demokraatia. Samas on vaja teatud asjades kokku leppida," lausus Ossinovski.

Erinevatel seisukohtadel olevad inimesed ei tohiks Ossinovski sõnul barrikadeeruda - nii need, kes otsustasid aastapäeval sõita Lätti või need, kes otsustasid marssida tõrvikurongkäigus. Ossinovski nentis, et aksiisilaekumisi prognoosis rahandusministeerium valesti ja valitsus on oma eksimust tunnistanud.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) saates esindanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits lausus, et Eesti ühiskond justkui lõhestuks. "Meie poliitikuid ei märka, kus meile öeldakse, et oleme läinud liiga elitaarseks. Lugesin seda välja ka presidendi kõnest," rääkis Ladõnskaja, nentides, et poliitikud peaksid erinevatel seisukohtadel ja erinevate väärtushinnangutega inimestele enam tähelepanu pöörama. "Probleem on, et me enam ei kuula teineteist. Tuleb kuulata neid, kes olid Läti piiril ja neid, kes olid tõrvikurongkäigus. Neil olid selleks omad motiivid."

Taavi Rõivas Reformierakonnast meenutas kuidas teda süüdistati Eesti peenhäälestamises. "Peenhäälestust on väga raske seostada vähese ambitsiooniga, kuid praegune valitsus on hakanud maksupoliitikat jämehäälestama," lausus Rõivas.

Rõivase sõnul peavad Eesti inimesed olema praegusest veel nõudlikumad ja seda heas mõttes. "Peame olema nõudlikud, et Eesti oleks ka 100 aasta pärast kaitstud." Lätti autokolonnis alkoholi järele sõit oli tema sõnutsi tuhandete inimeste laiem protsest valitsejate vastu. "Rahvas tunnetab, et nendega käitutakse ebaõiglaselt."

Vabaerakonna esimees Artur Talvik viitas president Kersti Kaljulaidi sõnapaarile "õmblusteta ühiskond." Tema sõnul kirjeldab see olukorda, et on tekkinud poliitiline klass ja selle kõrvale rahvas. "Võimu on vaja detsentraliseerida, anda otsustusõigust kogukondadele, Eesti võiks olla erinevate kogukondade punutis." Talviku väitel on poliitiline võim selle tunde kaaperdanud. "Inimesed peavad tundma, et meie olemegi riik."

Konservatiivse Rahvaerakonna liige Jaak Madison teatas, et tema presidendi kõnet ei jälginud, vaid soovis marssida tõrvikurongkäigus, eelistades olla tuhandete inimestega "meie hulgast." "On väga palju inimesi, kes on tundnud, et kuskil on väike elitaarne seltskond, kes tegeleb omade asjadega," lausus Madisson, kelle sõnul on tõrvikurongkäik alati toimunud sõbralikus meeleolus. Madisson lisas, et inimestest tekitavad ängi väikesed pisiasjad, mida võimulolijad ignoreerivad.