Ainar Ruussaar olukorrast Ida-Ukrainas, 4. lugu | Varastamine ({{commentsTotal}})

Ukraina grivnad
Ukraina grivnad Autor/allikas: Ainar Ruussaar

ERR-i ajakirjanik Ainar Ruussaar käis eelmisel nädalal Ida-Ukrainas ning kirjutab sealsetest oludest ning inimestest nädala jooksul emotsionaalse lugudetsükli. Alljärgnev on sarja neljas lugu.

Varastamine

Me kõik varastame rohkem või vähem. Näiteks tööaega, mida me tegelikult puhkepäevadel või öötundidel küllaga tagasi maksame. Pastakaid. Mina mäletan oma esimest ja viimast vargust 30 aastat tagasi näljase tudengina Sotšist. Julgesin varastada rannakohvikust ühe keedetud muna, endal süda saapasääres ja varastatud muna püksitaskus. Vahele ei jäänud.

See, kuidas Ukraina eelmine riigipea Viktor Janukovitš pärast ametist kõrvaldamist sularaha spordikotti toppis ja kopteriga Venemaale põgenes, ei olnud vargus. See oli rahva raha riisumine, ameti ja võimu kuritarvitamine selleks, et saada isiklikku kasu. Sellise tegevuse nimi on korruptsioon.

Ukrainas on vargus või vähemalt välismaalaselt raha väljapetmine osa elust ja sissetulekust. Ukrainlased ise väidavad, et muutused, millele nad lootsid neli aastat tagasi, pole täitunud. Nad väidavad, aga neid väiteid ei õnnestu kontrollida ega ka tõestada, et kogu võimuladvik kohalikust tasandist Kiievi parlamendini ja Ukraina presidendini varastavad.

Näitus esemetest, mis leiti Viktor Janukovitši villast pärast tema tagandamist. Autor: AP/SCANPIX

Kevadel kohtusin Tallinnas Nadija Savtšenkoga, tänase Ukraina parlamendisaadikuga, kes istus mõnda aega Venemaa vanglas, kuna Ukraina kopteri Mi-24 piloodina sattus ta Luganski lähedal tule alla, lennumasin kukkus ning naine võeti vangi. Savtšenko vahetati välja, ta pääses kodumaale ja erakordselt populaarse ukrainlannana pääses parlamenti. Mõnda aega oli ta ilmselt üks tuntumaid poliitikuid Euroopas. Aga kevadel Tallinnas olles tunnistas Nadija Viktorivna mulle, et Ukrainas on poliitik olla keeruline. Keegi ei usalda poliitikuid, väitis ta. Sest kõik arvavad, et nad kõik varastavad.

Mitte kunagi ei saa kõik varastada. Sest inimestel on häbitunne. Aga alati on neid, kes petavad või välja pressivad ja need inimesed jätavad halva mulje ülejäänud ausatele inimestele.

Ukraina rongides on suitsetamine keelatud. Vaguniseintel on sildid „Suitsetamine keelatud – trahv 350 grivnat“ (umbes 10 eurot). Vaguni eeskojas ehk rahvakeeli tamburis tõmbas keelusildi all rahulikult suitsu sellesama vaguni vormis saatja. Mina suitsetajana panin ka sigareti ette, ei jõudnud seda põlema panna, kui vormis saatja ütles, et siin on suitsetamine keelatud. Ja tõmbas ise rahulikult oma sigaretti. Muidugi ma hakkasin vaidlema, kuidas üks võib ja teine ei või. Maksa trahv, 350 grivnat mulle sularahas ära, ja suitseta muretult hommikuni, vastas vagunisaatja. Tänu talle ma ei suitsetanud hommikuni ja trahvi ei maksnud ning loodetavasti elan nüüd veidi pikemat elu.

Kohtusin oma reisil keskealise advokaadi Andželaga. Rääkisime Ukrainast, Eestist, Euroopast, poliitikast ja juriidikast. Ühel hetkel avanes naine ja rääkis, kuidas ta poeg pidi minema sõjaväkke just siis, kui Kiievi peaväljakul lahvatas protestilaine. Nähes Ida-Ukrainas Mariupolis telekast seda, mis toimub Maidanil ja teades, et tema poeg teenib Ukraina pealinnas sisevägedes sõdurina, kaotas ta pea. Loomulikult tahtis ta ise muutusi. Aga nähes, mis pealinnas toimub ja mõeldes ema südamega oma Kiievis sisevägedes teenivale pojale, kogus ta kokku kogu raha, mida koguda õnnestus, sõitis pealinna ning ostis poja sõjaväest välja. Nii Andžela ise väitis. Maksis, kellele ja kui palju vaja, ning sai poja sõjaväest tagasi.

Mina isegi ei tea, kellele ja kui palju peaks Eestis maksma, et last sõjaväest välja osta. Õnneks. Ja ei tahagi teada. Ma ei kavatseks seda ka kunagi teha.

Palkasin taksojuhi, kes viiks mind Mariupolist sõjatsoonile lähemale. Leppisime hinnas ja töötundides kokku, surusime kätt ning asusime teele. Nagu ikka, seadis elu meie teekonnale teatud militaarseid ja geograafilisi takistusi, aga reis mahtus kokkulepitud töötundide sisse. Aga mitte hinda. Tagasi jõudes teatas roolikeeraja, et reis maksis kokkulepitust poole rohkem. Risk oli suurem, teed olid viletsad, autorehvid kulusid ja üldse – välismaalasele on hind poole kõrgem.

Selliseid näiteid võiks tuua veel ja veel. Kas see on vargus, väljapressimine või vaesus? Ilmselt natukene kõike. Aga nii vagunisaatja, advokaat Andžela kui ka arvukad taksojuhid ei väsinud kordamast, et võimuladvik on korrumpeerunud ja varastab. Kiievis sain taksojuhilt raudteejaamast lennujaama sõites tšeki. Millise summa ma kirjutan, uuris juht. Selle, mida ma teile võlgnen, vastasin. Ta vaatas mind nagu totakat ja ütles, olgu, teeme siis ausalt.

Idapartnerluse erivolitustega diplomaatiline esindaja suursaadik Jaan Reinhold ütles, et nad nõustavad Ukrainat korruptsioonivastases tegevuses. „Idapartnerluse eesmärk on luua stabiilsust Euroopa Liidu naabruskonnas ja parandada kohalike inimeste elujärge. Reformide nõustamine, heade valitsemistavade ja e-lahenduste juurutamine on esimesed sammud, et muuta ukrainlaste mõttemustreid,“ märkis suursaadik. Reinholdi sõnul saavad Ukraina elanikud ka ise väga hästi aru, et kuvand korrumpeerunud riigist pärsib näiteks välisinvesteeringuid, mõjutab riigi majandust ja seeläbi ka inimeste heaolu.

„Eestlasi usaldatakse, sest me oleme praktikas läbi käinud sarnase tee. Meie enda jaoks on oluline, et oma abiga Ukrainale me mitte üksnes ei püüa muuta Ukrainat, aga loome ka endale ekspertteadmisi seal toimuvast, et otsustada, mida me Ukrainas saavutada soovime, sealhulgas ka näiteks välismajanduse vallas,“ ütles Reinhold.

Märtsi esimesel päeval läbis Ukraina parlamendis esimese lugemise seaduseelnõu, millega tahetakse luua korruptsioonijuhtumitega tegelev erikohus. Seda algatust on nõudnud paljud rahvusvahelised organisatsioonid, kes Ukrainat toetavad.

Äkki ongi kümne aasta pärast asjad teisiti.

Autori reis sai teoks Ukraina regioonide kohalike ajakirjanike koolitusprogrammi raames, mida viib läbi SA Eesti Idapartnerluse Keskus ja rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest koostöös USA ja Flandria partneritega.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: