Investorid ei saa enam investeeringute kaitse lepingu alusel vahekohtusse minna ({{commentsTotal}})

Kaustad dokumentidega.
Kaustad dokumentidega. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestil ja paljudel teistel Euroopa riikidel on omavahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud, kuid Euroopa Kohus jõudis nüüd otsusele, et sellistes lepingutes sisalduv vahekohtusse pöördumise võimalus ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Välisministeeriumi meedianõunik Armo Vask ütles ERR-ile, et Euroopa Kohus tegi kohtuasjas Achmea teisipäeval otsuse, millega asus samale seisukohale, mida esindasid kohtus ka Euroopa Komisjon ja Eesti ning paljud teised liikmesriigid.

Sellega lõpetas Euroopa Kohus aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas investeeringute kaitse lepingute rikkumiste üle võib pöörduda vahekohtusse. Kohtuotsusest tulenevalt ei ole liikmesriigi investoritel enam õigust nende lepingute alusel vahekohtusse pöörduda.

Eesti valitsuse esindaja Euroopa Liidu Kohtus Nele Grünberg ütles, et sisuliselt kinnitas kohus oma otsusega, et liikmesriikides tekkinud vaidlused tuleb lahendada EL-i liikmesriikide kohtutes, kes vajadusel asuvad investorite õigusi kaitsva EL-i õiguse tõlgendamise üle dialoogi pidama Euroopa Kohtuga.

"Ainult seeläbi saab liidu õiguse autonoomia tagatud,“ sõnas Grünberg.

Ta lisas, et kuna vahekohtutel ei ole võimalik liidu õiguse tõlgendamise küsimustes Euroopa Kohtu poole nõu saamiseks pöörduda, siis ei saa vahekohtud samal tasemel tagada liidu õiguse autonoomiat.

Kohus ei analüüsinud liikmesriikide vahelisi investeeringute kaitse lepinguid tervikuna, vaid ainult neis sisalduvat vaidluste lahendamise mehhanismi. Samuti ei analüüsinud kohus kolmandate riikidega sõlmitud investeeringute kaitse lepingute kehtivust. Euroopa Kohtu otsus on selles asjas lõplik.

Eestil kehtivad lepingud mõne Euroopa Liidu liikmesriigiga nagu Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Suurbritannia. Lepingud on lõpetatud Itaalia, Tšehhi ja Taaniga.

Euroopa Komisjon on avaldanud liikmesriikidele rikkumismenetluste kaudu survet selliste lepingute lõpetamiseks.

Varem on Eesti välisministeerium öelnud, et kui mõni EL-i liikmesriik on teinud Eestile ettepaneku investeeringute kaitse leping lõpetada, on Eesti seda ka teinud. Ise ei ole aga Eesti ühepoolselt lepinguid lõpetama asunud.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: