Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6741 inimest, neist 38 protsenti olid lapsed.

Haigestumuse vähenes eelneva nädalaga võrreldes kümme protsenti. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Narvas ja Ida-Virumaal, Lääne-, Viljandi- ning Tartumaal.

Kõikidest ringluses olevatest viirustest 73 protsenti moodustasid gripiviirused. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks Grippi haigestumise kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.
Intensiivravi on vajanud 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. Ülejäänud kuulusid gripi suhtes riskirühma.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Soomes, Rootsis ja Saksamaal.