Gripilaine näitab esimesi taandumise märke ({{commentsTotal}})

Termomeeter.
Termomeeter. Autor/allikas: Valgamaalane/Eesti Meedia/Scanpix

Kui seni on grippi haigestumine igal nädalal kasvanud, siis möödunud nädalal vähenes nakatunute arv kümne protsendi võrra, näitavad terviseameti andmed. Siiski nõudis haigus nädalaga veel 11 inimese elu, viies hooaja gripiohvrite arvu 45-ni.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6741 inimest, neist 38 protsenti olid lapsed.

Haigestumuse vähenes eelneva nädalaga võrreldes kümme protsenti. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Narvas ja Ida-Virumaal, Lääne-, Viljandi- ning Tartumaal.

Kõikidest ringluses olevatest viirustest 73 protsenti moodustasid gripiviirused. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega.

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks Grippi haigestumise kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.
Intensiivravi on vajanud 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. Ülejäänud kuulusid gripi suhtes riskirühma.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 45 inimest, neist 41 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks Luksemburgis, kõrgeks Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: