Ajakirjanik selgitas Selmayri ootamatu ametikõrgenduse tagamaid
Prantsuse ajalehe Libération ajakirjanik Jean Quatremer kirjutab asjaoludest, kuidas Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri mõjuvõimsast kabinetiülemast Martin Selmayrist sai Komisjoni peasekretär.
Euroopa Komisjoni peasekretär on sisuliselt EL-i kõige kõrgem ametnik, kes juhib Komisjoni umbes 33 000 ametnikku. 21. veebruaril teatavaks tehtud ametikoht tähendab ka seda, Selmayr jääb Komisjonis olulisse rolli ka pärast Junckeri ametiaja lõppu 2019. aastal.
Seni Komisjoni peasekretäriks olnud Alexander Italianer läks 1. märtsil pensionile. Junckeri uueks kabinetiülemaks sai aga Selmayri senine asetäitja Clara Martinez Alberola.
47-aastast juristiharidusega sakslast Selmayri on nii meedia kui ka Brüsseli-eksperdid pidanud vägagi vastuoluliseks ametnikuks - ühelt poolt peetakse teda võimekaks ja lugupeetud tippametnikuks, teiste hinnangul olevat aga jõulise võimutsejaga, kes oma eesmärkide nimel on valmis ka kauaaegseid reegleid eirama. Ka Juncker ise on pannud talle hüüdnime Koletis ja sellega soovis Komisjoni president enda sõnul viidata Selmayri üliinimlikule töövõimele. teiste hinnangul aga väljendavat see hüüdnimi pigem Selmayri halastamatut juhtimisstiili ja võimuambitsioone. Eriti häirib Selmayri isik Brexiti-meelset Briti meediat, kus talle on antud ka nimi Brüsseli Rasputin.
Politico nendib, et nii esmaspäevasel Euroopa Komisjoni pressikonverentsil kui ka europarlamendis on Selmayri võimu suurenemine toonud kaasa palju vastukaja ja vaidlusi. Järgmise nädala esmaspäeval on Selmayri nimetamine Komisjoni peasekretäriks lisatud ka plenaaristungi debatiteemaks. Näiteks on Euroopa Parlamendi prantslastest sotsialistid saatnud Junckerile eraldi kirja, milles küsitakse vastust seoses võimaliku huvide konflikti ja onupojapoliitika kohta. Hollandi liberaalist eurosaadik Sophie In't Veld aga esitas EL-i ombudsmanile ametliku kaebuse Selmayri ametissenimetamise teemal.
Kõige rohkem teeb kriitikuid murelikuks see, et Selmayril olevat oma uues ametis kavas hulk muudatusi oma võimu suurendamiseks. Näiteks olevat tal soov vähendada Euroopa Komisjoni õigustalituse sõltumatust. Komisjon on need väited järjekindlalt tagasi lükanud.
Quatremer toob oma Spectatori artiklis välja aga mitmeid võtteid, mille abil Selmayr olevat endale Komisjoni peasekretäriks tõusmiseks teed rajanud.
"Riigipööre algas 21. veebruaril kell 9.39, kui 1000 ajakirjanikku said kutse kohtuda kell 10.30 Jean-Claude Junckeriga," meenutas Quatremer. "Tema uudiseks oli üllatav ametikõrgendus oma kabinetiülema Selmayri jaoks, Euroopa Komisjoni peasekretäri kohale, juhtima Komisjoni 33 000 ametnikku. Kohal viibinud ajakirjanike reaktsiooniks oli jahmatus. Keegi polnud teadnud, et see koht on vaba. Polnud olnud mingit märki sellest, et 61-aastane Alexander Italianer mõtleb pensionile mineku peale. Kuid kui Juncker teisi ametikohti teatavaks tegi, sai kiirelt selgeks, mis oli juhtunud. Selmayri oli kontrolli võtnud ja kõik, kes olid vastu hakanud, olid ilma suurema tseremooniata oma koha kaotanud. Juncker oli andnud Euroopa võtmed oma lemmikeurokraadile."
"Selmayr on Junckerit hästi teeninud või on see vastupidi? Selle asemel, et olla tavaline kabinetiülem, on Selmayr käitunud pigem kui de facto asepresident. Juncker, kes näeb välja üha väsinum ja räsitum, oli olnud Selmayri jaoks täiuslik käpiknukk. Juncker lasi oma kabinetiülemal hea meelega töö ära teha ja tänas teda sellega, et andis talle veelgi mõjuvõimsama ametikoha," arvab ajakirjanik.
"Üks eurovolinik, kes oli istungil, kus Selmayrile ametikõrgendus anti, selgitas mulle, mis juhtus. Ta rääkis minuga tingimusel, et jääb anonüümseks, mis on iseenesest tähelepanuväärne, sest ta peaks ise olema poliitiline raskekaallane. Nad kutsuti kell 9.30 istungile, kus Juncker esitles neile ametikõrgendusi. Seal ei esitlenud Juncker Selmayri mitte peasekretäri kandidaadina, vaid asetäitjana - ehk kohale, mis oli vaba. Selmayri ametikõrgendus oli ootamatu, kuid Juncker kinnitas neile, et kõik on korras," selgitas Quatremer.
"Kuid siis tuli coup de grâce. Pärast seda, kui Selmayr oli nimetatud asetäitjaks, teatas Juncker, et peasekretär Italianer on tagasi astunud. Seega Selmayr, kes oli vaid mõned minutid olnud asetäitjaks, saabki 1. märtsist peasekretäriks. "See oli täiesti vapustav," tunnistas eurovolinik mulle. "Me olime olnud tunnistajateks ette
valmistatud ja jultunud võimuhaaramisele." Enne, kui kellelgi õnnestus uurida selle tavatu topelt-ametikõrgenduse asjaolude kohta, oli juba välja saadetud e-kiri ajakirjanike kutsumiseks pressikonverentsile, kus Selmayri uut ametikohta kinnitati. Fait accompli," nentis ajakirjanik.
Quatremer pakub välja ka teooria, miks Euroopa Komisjoni volinikud sellel teemal suuremat kära pole teinud. "Võib-olla seetõttu, et Selmayr kavandab nende jaoks spetsiaalset kingitust. Erru minevatel eurovolinikel on õigus heldele üleminekutasule, mis praegu on kaks kolmandikku nende põhipalgast umbes kaheks aastaks pärast ametist lahkumist, kuni 13 500 eurot kuus. Selmayr on aga nüüd plaanimas pikendada seda aega kolme, võib-olla isegi viie aastani. Lisaks sellele lisarahale saaksid nad ka muid hüvesid juurde: kabinet Euroopa Komisjoni peahoones (seni on see ette nähtud vaid endistele Euroopa Komisjoni presidentidele), ametiauto ja kaks assistenti. Seega tänu Selmayrile saaks ametist lahkuv Euroopa Komisjoni volinik kaks või isegi kolm korda rohkem, kui ta praegu saaks."
Toimetaja: Laur Viirand