Ringkonnakohus mõistis PERH-i eksjuhi õigeks, IT-juhi otsus jäi muutmata ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tallinna ringkonnakohtus tühistas teisipäevase otsusega Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku varasema süüdimõistmise altkäemaksu võtmises ja mõistis ta täielikult õigeks. Haigla endise IT-juhi Marko Kilgi osas aga maakohtu otsust ei muudetud.

Harju maakohus mõistis mullu 30. novembri otsusega Alliku süüdi altkäemaksu võtmises (puhkusereiside näol, mille eest tasus AS Helmes), kuid õigeks pistise võtmises (lennukipiletite tasumine OÜ P. Dussmann poolt) ning omastamises.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes nn Oktoberfesti meelelahutusreis, mis prokuratuuri veendumusel ei ole tööalane kliendiüritus ning kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest, edastas kohtu pressiesindaja. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et Allik osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks.

Küll aga ei nõustunud kohus maakohtuga Alliku altkäemaksu võtmise süüdistuses. Ringkonnakohus tuvastas, et Allik ei osalenud hankekomisjonide töös, seega ei osalenud riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel.

"Olukorras, kus T. Alliku poolt hankemenetlustes osalemist tuvastatud ei ole, on võimatu nõustuda süüdistuse seisukohaga, et T. Alliku puhul pistise/altkäemaksu võtmisena on vaadeldav Helmes AS-i poolt finantseeritud puhkusereisidega nõustumine ja nende vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ta üldiselt ja konkretiseerimata osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks," märgib kohus oma otsuses.

Ringkonnakohus täpsustas, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel karistatavat tegu. Süüdistusest ei nähtu ühtegi konkreetset ametialast tegu, mille eest vastutasuna Helmes AS Allikule varaliselt hinnatavaid soodustusi andis.

Kilgi osas muutis aga ringkonnakohus kvalifikatsiooni, leides, et Kilk pani omastamise toime ametiisikuna. Muus osas ringkonnakohus Kilgi puhul esimese kohtuastme otsust ei muutnud – Kilk jäi süüdi omastamises ja pistise võtmises, mille eest Harju maakohus mõistis talle karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kavatseb otsuse edasi kaevata. "Olen rahul sellega, et ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et Marko Kilk tuleb süüdi mõista omastamises ja pistise võtmises. Prokuratuuri seisukoht on, et ka Tõnis Alliku süü on tõendatud ning selles osas plaanime jätkata vaidlust riigikohtus," ütles Evestus.

Otsust võivad osapooled vaidlustada 30 päeva jooksul riigikohtus.

PERH-i juhtide süüasi

Maakohus tunnistas mullu novembris Alliku (49) süüdi tarkvarafirma Helmeselt altkäemaksu võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes õigeks.

Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Prokuröri nõutud lisakaristust kohus Allikule ei mõistnud.

Kohus tunnistas Kilgi (41) süüdi kahes süüdistusepunktis, kuid ühes mõistis ta õigeks ning mõistis talle tingimisi ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga.

Kohus mõistis Allikult riigituludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 13 714,50 eurot ja Kilgilt 2072,50 eurot.

Mullu mais toimunud kohtuvaidluses taotles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Allikule tingimisi kaheaastast vangistust kolmeaastase katseajaga ja Kilgile tingimisi ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Kohus mõistis PERH-i eksjuhid süüdi ja tingimisi vangi
Samuti taotles Evestus Allikule lisakaristusena kolmeks aastaks juhtival kohal töötamise keelu kohaldamist ning Kilgile sarnast keeldu kaheks aastaks.

Lisaks sellele palus Evestus mõista Allikult välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa ligi 11 600 eurot ja Kilgilt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa üle 5200 euro.

"Kohtumenetluse vältel oleme korduvalt vaielnud selle üle, kas kliendiüritustel osalemine on seaduse silmis rikkumine või mitte. Kõnealuse kriminaalasja fookuses olid hankepartnerite poolt korraldatud ja tasutud reisid," ütles Evestus.

Tegemist on äriühingutega, kes on osalenud süüdistuse kohaselt hangete läbiviimisel ning nn kliendiüritus ja reisid olid pakutud nendele ametnikele, kes olid kaasatud otsustamisprotsessi või juhtisid vastavat valdkonda.

"Julgen väita, et tegemist on pistise mõttes pakutud hüvedega. Selline käitumine viitab huvide konfliktile, samuti ebavõrdsusele teiste hankel osalejate suhtes ning tõstab prokuratuuri hinnangul äraostmise võimalust," ütles prokurör ning lisas, et sellise süüdistatavatele omistatava käitumise puhul on tegemist pigem normi kui erandiga.

Reiside vastuvõtmine ja kliendiüritustel osalemine ei olnud süüdistatavate poolt raviasutuse muu juhtkonna ega nõukoguga kooskõlastatud, märkis süüdistus.

Kaitsja Margus Kurm leidis kohtuvaidluses, et nii Allik kui Kilk tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.

Helmese osas menetlus lõpetati

Mullu 9. mai istungil teatas Evestus, et prokuratuur käivitas kriminaaluurimise, et kontrollida tarkvarafirma Helmese poolt juriidilise isikuna võimalikku korduvat altkäemaksu andmist.

Helmese ja firma esindaja Andres Kuke võimalikku seaduserikkumist uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.

Evestus märkis toona kohtuistungil, et kohtualused rääkisid oma ütlustes, et puhkusereisid, mis nende väitel Helmes AS tasus vastutasuna nende tehtud töö eest, olid kooskõlastatud Helmese esindaja Andres Kukega ning sellest tulenevalt käivitaski prokuratuur kriminaaluurimise.

Kahtlustuse kohaselt pani Andres Kukk toime korduva pistise andmise, mis alates 2015. aastast on kvalifitseeritav altkäemaksu andmisena ametiisikule vastutasuna temapoolse ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda.

Kahtlustuse kohaselt pani Helmes toime sama kuriteo juriidilise isikuna.

Mullu augustis vabanes tuntud ettevõtja Jaan Pillesaare tarkvarafirma AS Helmes PERH-i juhtidele altkäemaksu andmise kahtlustusest, sest prokuratuur lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel.

Helmes pidi Eesti Ekspressi andmetel maksma kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest riigile 4000 eurot. Lisaks kohustus Helmese nõukogu liige Andres Kukk tasuma 2000 eurot.

Süüdistus

Algselt esitatud süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga ning vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia selle ettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse kinnitusel näitas uurimine, et ühepäevased Müncheni Oktoberfesti külastused oli lõbu-, mitte tööreisid.

Süüdistuse kohaselt käisid süüdistatavad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmese kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Uurimise käigus leidis PERH-i pikaaegne IT-lahenduste partner Helmes, et on kandnud üle 10 000 euro kahju, sest Allik ja Kilk esitasid oma reiside kohta valeandmeid ja neljal reisil polnud mingit pistmist töö- ja kliendisuhetega.

PERH-i toitlustajate osas menetlus lõpetati

Harju maakohus lõpetas mullu aprilli lõpus PERH-i eksjuhtide kriminaalasjast eraldatud PERH-i toitlustajate süüasja, kuid pani süüdistatutele kohustuse tasuda riigile 1000-5000 eurot

Kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhi Anella Stimmeri osas.

Kohtumääruse kohaselt pidi P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: