Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles ERR.ee-le, et kolmele Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtivtöötajale, nende hulgas juhatuse esimehele, on keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitanud kuriteokahtlustused.

Kahro kinnitusel esitati mõnes kuriteoepisoodis kahtlustused juba eelmisel suvel ning mõnes tänavu.

Juhatuse esimeest Allikut kahtlustatakse omastamises, kelmuses ning altkäemaksu võtmises, Kilki kahtlustatakse kelmuses ja omastamises ning Vähit altkäemaksu võtmises.

Lisaks on ühele füüsilisele ja ühele juriidilisele isikule esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises.

Hetkel on kriminaalasja materjalid edastatud kaitsjatele tutvumiseks ning taotluste esitamiseks.

"Lähemalt oleme valmis kriminaalmenetlust kommenteerima süüdistuse esitamise järel," ütles Kahro.

Kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal ning seda viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhib riigiprokuratuur.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles "Aktuaalsele kaamerale", et süüdistuseni jõudmine on väga tõenäoline.

"Kohtumenetlus viidi läbi ja koos kohtueelse menetlusega ja koos kohtueelse menetlejaga - korruptsioonikuritegude bürooga - on kogutud piisavad materjalid selleks, et edastada see kaitsjatele ja pean üsna ja isegi väga tõenäoliseks, et see asi päädib süüdistusega," ütles Evestus.

Allik pole enda kinnitusel teadlikult seadust rikkunud

"Oma 13-aastase tööstaaži jooksul regionaalhaiglas olen kogu oma tegevuses lähtunud haigla ja patsientide huvidest ning ei ole mitte ühtegi seadust teadlikult rikkunud ega ole kunagi teinud mitte ühtegi haigla huve kahjustavat otsust," ütles haigla juhatuse esimees Tõnis Allik. Tema sõnul on kahetsusväärne, et keskkriminaalpolitsei vahendusel on tema ja ta kolleegide vastu esitatud kahtlustus avalikustatud.

Allik märkis, et ta on ametis oldud aastate vältel korduvalt osalenud erinevate regionaalhaigla koostöö- või hankepartnerite kliendiüritustel ning peab seda normaalse ärikultuuri juurde kuuluvaks nähtuseks ning ei ole osanud ega oska ka praegu seda seostada meelehea vastuvõtmisega.

Alliku kinnitusel on põhjalik ja pikka aega kestnud menetlus politsei poolt läbi viidud, kahtlustused on esitatud ja uurimistoimik on jõudnud prokuratuuri ning uurimise fakti ja käiguga on kursis hoitud ka regionaalhaigla nõukogu senist esimeest Toomas Vilosiust.

"Ükski kahtlustatav endal mingit süüd ei tunne ja end esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ei ole. Ka prokuratuur ei ole veel võtnud seisukohta, kas politsei poolt esitatud kahtlustuse alusel on põhjust süüdistuse esitamiseks või mitte," ütles Allik.

Tõnis Allik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esimene teda puudutav episood on seotud osalemisega haigla toitlustusoperaatori kliendiüritusel Saksamaal. Tegemist oli 2013. aasta Oktoberfest õllefestivaliga ning toitlustusoperaator kandis reisikulud.

"Politsei väidab, et ma olen osutanud vastuteeneid operaatorile. Osalemist kliendiüritusel - see kõik nii oligi, aga mingied vastuteeneid ma osutanud ei ole. Meil on kõik toimunud läbi riigihangete, avalike konkursside. Siin on kõik korrektne," ütles Allik.

Allik lisas, et ta ei osanud arvata, et kliendiüritusel osalemine on pistise võtmine. Ettevõte maksis kinni tema lennupiletid ja majutuse.

Allik lisas, et politsei hinnangul on toidlustusoperaator võitnud viimastel aastatel mitmeid hankeid, mistõttu kahtlustatakse, et ettevõttele on tehtud hankekonkurside käigus soodustusi. "Mingeid soodustusi tehtud ei ole ning see reis polnud mingi erareis, vaid selle sama operaatori iga-aastane kliendiüritus," toonitas Allik.

Sama ürituse külastamise eest aasta varem sai kahtlustuse ka haigla toitlustusjuht Anu Vähi.

Teine etteheide on Alliku kinnitusel seotud juhatuse esimehe ja IT direktori töölähetuste aruannete ebatäpsuste ja võimalike vigadega. "Uurimise käigus selgus, et on toimunud kaks komandeeringut, kus osalesin mina ja IT-direktor aga kuna seal osales ka teisi inimesi, siis pole kulud haiglale proportsionaalselt jaotunud," selgitas Allik kahtlustuse tagamaid.

Ta tunnistas, et need "teised inimesed" olid tema abikaasa, kes ühel lähetusel kaasas käis, ja ka Marko Kilgi abikaasa, kes käis mõlemal töölähetusel kaasas. "Meie arvates on kulud korrektselt jaotatud aga kui väga detailidesse süübida, siis võib olla tuleb neid proportsioone ringi hinnata," märkis Allik.

Alliku jätkamist haigla juhi kohal arutatakse PERH-i nõukogu erakorralisel istungil. "Antud juhul ma ei näe endal süüd aga kui peaks prokurörilt tulema lõplik süüdistus, siis ma väga sügavalt kaalun seda sammu," sõnas Allik. 

2. juunini haigla nõukogu esimees olnud Toomas Vilosius oli teadlik, et haigla kolme töötaja osas käib menetlus, kuid enne kahtlustuse esitamist ei pidanud nõukogu vajalikuks midagi ette võtta.

"Kahtlustusega on selline asi, et see kas esitatakse või ei esitata ja kui kedagi kuskilt taandatakse ja kui kahtlustust ei esitatata, mis siis? Sellele tuleb ka mõelda, enne kui tormama hakata. Nüüd on ametlik kahtlustus, nüüd on muidugi nõukogu asi kuulata ära asjaosalised, kuulata ära selgitused, see on täiesti normaalne," rääkis Vilosius.

Allik ütles, et tagasiastumisele mõtleb ta siis, kui prokuratuur jõuab süüdistuse esitamiseni, kuid ta loodab, et selleni asi ei jõua.

Alliku teenistuskäik

1992. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Allik (47) on SA Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees olnud alates 2003. aastast.

Enne seda oli Allik aastatel 2002–2003 Deloitte & Touche Eesti AS-i juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht, aastatel 2001–2002 NRG Enenrgy Eesti AS-i Narva Elektrijaamad juhatuse liige finantsalal, aastatel 2000–2001 Tallinna Sadama finantsdirektor, aastatel 1999–2000 AS Eesti Põlevkivi juhatuse liige ja finantsdirektor, aastatel 1995–1999 Kalev AS-i juhatuse esimees ja peadirektor.

Allik on ka Eesti Haiglate Liidu juhatuse liige, AS-i Eesti Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus nõukogu liige, SA Eesti Tervishoiu Pildipank nõukogu esimees, SA E-Tervis nõukogu liige, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõunike koja esimees, TTÜ Tehnomeedikumi nõukogu liige.

PERH on Eesti suurim aktiivravi asutus, millesse kuulub seitse kliinikut ning töötab üle 3800 inimese.