Söögikohtadele toidu kalorsuse esitamine kohustuslikuks ei muutu ({{commentsTotal}})

Big Tasty peekoniga katab ligi poole väheaktiivse täiskasvanud noore naise päevasest energiavajadusest.
Big Tasty peekoniga katab ligi poole väheaktiivse täiskasvanud noore naise päevasest energiavajadusest. Autor/allikas: kuvatõmmis kodulehelt

Ehkki McDonald's otsustas üleilmselt juba mitu aastat tagasi hakata avaliku kriitika peale oma kõrge rasva- ja energiasisaldusega burgerite ja friikartulite pakenditel toitumisalast teavet näitama, on nad üks väheseid toitlustuskohti Eestis, kes selle info kättesaadavaks on teinud. Eestil ei ole plaani toitulustuskohtadele ja ka lahtist valmistoitu müüvatele kauplustele energiasisalduse ja koostise esitamist kohustuslikuks muuta.

McDonald'si energia- ja rasvarikkaim burger on Big Tasty peekoniga. Pärast selle söömist on 2000-kalorilise päevase energiavajadusega vähemaktiivne 20-30-aastane naine saanud kätte 871 kcal ehk 43 protsenti oma päevasest energiavajadusest, kusjuures päevane rasvavajadus on kaetud lausa 76-protsendiliselt.

Ehkki McDonald's hakkas oma kõrge rasva- ja energiasisaldusega toitude kalorsust ja täpsemat toitaineinfot avaldama vabatahtlikult pärast terava kriitika alla sattumist ebatervislike ja liiga energiarikaste toitude pakkumise pärast, ei mängi ka nemad seda ausat mängu lõpuni: näiteks einete kalori- ja rasvasisaldust ettevõtte kodulehelt ei leia, vaid selleks peab ise kõigi komponentide (burger, friikartulid, jook) kalorsuse eraldi kokku arvutama. Samuti on kodulehel avaldatud vaid väikseima, 250 ml karastusjoogi ja keskmise friikartuliportsu info (pealegi karastusjookide info on kohati vale).

Kuigi McDonald'sil on ebatervisliku toidu pakkuja maine, ei tähenda see, et väljassöömine mujal oluliselt väiksema kalorsusega kulgeks. Kuivõrd inimesed kipuvad oma söödud toidukoguseid väiksemaks ja lahjemaks hindama, on toitumisspetsialistid seisukohal, et toidukohtades või kauplustes lahtise toidu leti ääres toitumisalase teabe avaldamine aitaks inimestel tervislikumaid ja teadlikumaid valikuid teha.

Liiga suur halduskoormus ja olematu huvi

Maaeluministeerium on siiani jäänud seisukohale, et seda toitlustajatelt nõudma ei hakata.

"See oleks kindlasti suureks administratiivseks lisakoormuseks toitlustuettevõtetele. Kui me seda määrust arutasime 2015, siis me leidsime, et eelkõige on oluline allergeenide info ja koostisosade loetelu ja tulevikus, kui vaja, siis ka energiasisalduse esitamine," ütleb maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. "Esialgu saaks ainult energiasisalduse esitamise nõude kehtestada, sest arvutamine, palju on toidus rasva ja süsivesikuid, oleks päris suur lisatöö toitlustusettevõttele."

Määrus, millele ta viitab, on nõue esitada infot toidus sisalduvate võimalike allergeenide kohta. Samuti peab teenindaja oskama öelda, millest toit koosneb, ent kalori- ja rasvakoguse infot küsida pole alust. Nõnda keskendutigi 2015. aastal EL-ist tulnud määruse ülevõtmisel allergeenide esitamise infole.

Ent Johansonil on veel üks argument, miks ministeeriumis toitumisteabe avaldamist tõsiselt arutatud pole: "See ei ole meil päevakorras olnud, sest me ei ole saanud ka tarbijatelt sellekohast soovi. Ühelt poolt peame me seisma tarbijate huvide eest, aga teisest küljest käitlejate huvide eest."

Õllekalorid tulevad pudelitele

Sama kehtib alkoholi kohta: alkoholitootjatele on mitukümmend aastat tagasi, kui toidu- ja karastusjoogitootjatele kehtestati nõuded toitumisteabe avaldamiseks, tehtud erand, seega puudub neil kohustus jookide kalorsuseinfo avaldamiseks, sest "see on kogu aeg nii olnud".

Ent vastavalt Euroopa Liidu õlletootjate kokkuleppele hakkavad nad tänavu aasta teises pooles joogil kalorsust oma toodetel avaldama. Selleni jõudsid nad aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjoni oli andnud 12 kuud aega oma ettepanekuga enereregulatsiooni korras välja tulla.

Veinitootjad seevastu teatasid, et pudelile nad kalorsust trükkima ei hakka, ent on valmis panema sinna kodulehe aadressi või näiteks QR-koodi, mille abil jõuda kodulehele, kust leiab joogi kalorsuse.

"Euroopa Komisjon peaks joogitootjate aruannet nüüd hindama, kas tööstuste ettepanek on piisav, kas see vajab reguleerimist, et teha ettepanek näiteks selle info kohustuslikuks muutmisest," selgitab Johanson.

Tervise Arengu Instituut (TAI) jättis kommenteerimata restoranitoidu koostise esitamise nõuded, ent teatas, et alkoholi puhul toetavad nad kalorsuse esitamist igati.

"TAI pooldaks väga, kui alkoholipudelitel oleks oluline toitumisalane teave esile toodud, sest väga paljude inimeste jaoks tuleb see kindlasti üllatusena, kui palju tegelikult alkohoolsetes jookides on kilokaloreid," ütleb mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel.

"Alkohol on energiarikas – üks gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab 7 kcal. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Näiteks annab suur klaas (250 ml) veini ligikaudu 160 kcal ja pudel õlut (500 ml) 225 kcal," toob ta näiteks.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: