Ratase sõnul mõistab Eesti närvigaasi rünnaku Suurbritannias üheselt hukka. "Tegemist on rahvusvahelise õiguse ja korra jõhkra rikkumisega,“ ütles Ratas.

"Loobusin juba varem ettepanekust külastada maikuus Venemaad, kus oleksin osalenud Eesti 100. sünnipäeva pidustustel. Edasised otsused peame põhjalikult läbi arutama ning järgmise nädala algul oleme ka nende osas targemad. Üks võimalik lisasamm on Venemaa diplomaatide riigist välja saatmine. Loomulikult oleme tihedas infovahetuses Suurbritanniaga ning loodame ka, et Moskva teeb Londoniga igakülgset koostööd,“ selgitas Ratas.

Välisminister Sven Mikser ütles ERR-i raadiouudistele, et loomulikult on ka Eesti solidaarne Suurbritanniaga, usaldades sealsete kolleegide järeldusi, mis puudutab siis Salisbury rünnakuid ja selle võimalikke toimepanijaid. "Ja loomulikult ka vastumeetmetega me oleme väga tihedas koordinatsioonis ja konsultatsioonides oma liitlastega, eeskätt Suurbritanniaga, aga loomulikult ka oma naaberriikidega, ja astume oma vastusammud õigeaegselt ja läbikaalutult."

Mikser ei nõustu täielikult nendega, kes ütlevad, et mis siin enam mõelda. "Ma arvan, et meie vastus peab olema hästi läbi kaalutud, mis ei tähenda, et see otsus ei tuleks varsti." Hiljem täpsustas ta, et Eesti teeb oma vastumeetmed teatavaks esmaspäeval.

Küsimusele, kelle Eesti välja saadaks ja kes valiku langetab, Mikser vastata ei soovinud, öeldes vaid, et see ei ole ühe valitsusasutuse soolo.

Varem teatas välisministeerium, et esitab valitsusele ettepaneku kehtestada sissesõidukeeld 49 nn Magnitski nimekirjas olevale isikule.

Euroopa Liidu juhid ühinesid neljapäeval üksmeelselt Suurbritannia hinnanguga, et Salisbury närvigaasi rünnaku taga on väga suure tõenäosusega Venemaa. Ametikaaslased lubasid Ühendkuningriigi valitsusjuhile Theresa Mayle uurimises igakülgset tuge, et selgitada välja rünnaku üksikasjad ning kooskõlastada edasine tegevus.