Esimene ja teised eelistused kokku näitavad erakonna potentsiaali võita toetajaid ka nende valijate seast, kes praegu toetavad mõnda teist erakonda – selline hulk valijaid võib põhimõtteliselt kaaluda vastava erakonna poolt hääletamist või vähemalt on see erakond neile mingis mõttes sümpaatne.

Esimesi ja teisi eelistusi kokku liites on suurima toetusega erakond Reformierakond 40 protsendiga. Teisel kohal on Keskerakond 32 protsendiga.

Kolmandal-neljandal kohal on sisuliselt võrdse toetusega EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik erakond vastavalt 23 ja 22 protsendiga. Kusjuures sotsiaaldemokraatidel on teisi eelistusi juba pea kaks korda enam kui esimesi.

Ka IRL-i ja Vabaerakonna esimeste ja teiste eelistuste koondnumber on sisuliselt sama - 17 ja 16 protsenti. IRL-i ja Vabaerakonna puhul on aga teisi eelistusi neli kuni kuus korda enam kui esimesi. Roheliste esimeste ja teiste eelistuste näitaja on 12 protsenti.

Turu-uuringute AS vaatas ka, millised erakonnad on ühe või teise partei toetajatele samuti sümpaatsed – võib arvata, et nende erakondade valijad näeksid meelsasti oma lemmikerakonna koostööd just nende parteidega.

Keskerakonna valijate poolt tehakse teine eelistus kõige sagedamini EKRE (13 protsenti) ja sotsiaaldemokraatide (11 protsenti) kasuks.

Reformierakonna valijate järgmine sümpaatia kaldub Isamaa ja Res Publica Liidu (24 protsenti) ja Vabaerakonna (20 protsenti) poole.

EKRE pooldajad valiks teise eelistusena kõige sagedamini Vabaerakonda (19 protsenti) või Reformierakonda (15 protsenti).

Sotsiaaldemokraatide valijad seavad esiplaanile liberaalsed väärtused ning valiksid teise eelistusena Reformierakonda (30 protsenti) või üksikkandidaati (24 protsenti). Keskerakond oleks teine eelistus 19 protsendi sotside valijate jaoks. SDE valijate seas on ka kõige enam neid, kes oleksid valmis valima rohelisi (15 protsenti).

Ka Isamaa ja Res Publica Liidu valijate teised eelistused on maailmavaatelisel alusel: 41 protsendile sümpatiseerib Reformierakond 19 protsendile Vabaerakond.

Vabaerakonna valijad pakuvad oma teiseks eelistuseks kõige enam üksikkandidaati ja Reformierakonda (mõlemad 26 protsenti), samuti EKRE-t (21 protsenti).

Roheliste valijate teine eelistus läheks kõige sagedamini sotsiaaldemokraatidele (28 protsenti), IRL-ile (22 protsenti) ja EKRE-le (21 protsenti).

Turu-uuringute AS uuris valijatelt ka, millise erakonna poolt nad mitte mingil juhul ei hääletaks. Vastused, et selle erakonna poolt mitte mingil juhul ei hääletataks, iseloomustavad erakonna üldiselt negatiivset imagot.

Selles negatiivses TOP-is on esikohal Keskerakond, kelle poolt ei hääletaks valimistel mitte mingil juhul 34 protsenti valijatest. EKRE poolt ei hääletaks mitte mingil juhul 20 ja Reformierakonna poolt 19 protsenti valijatest.

Sotsiaaldemokraate ja IRL-i ei valiks vastavalt 13 ja 10 protsenti valijaist, Vabaerakonda ja rohelisi viis protsenti.

Keskerakond on vastumeelne kõikide teiste erakondade valijatele. Keskerakonna enda valijatele aga ei meeldi kõige enam Reformierakond (40 protsenti). Seega jagavad nende kahe liidererakonna antagonismi ka valijad.

EKRE valija suhtub negatiivselt Keskerakonda (47 protsenti), ebapopulaarsuselt järgnevad sotsiaaldemokraadid (41 protsenti) ja Reformierakond (39 protsenti).

EKRE-t omakorda ei sallita kõige rohkem sotsiaaldemokraatide (47 protsenti), roheliste (44 protsenti) ja Reformierakonna (33 protsenti) valijate seas.

Sotsiaaldemokraatide valija ei armasta lisaks EKRE-le ka Keskerakonda (42 protsenti). Uuringust on näha, et EKRE ja sotsiaaldemokraatide maailmavaatelist vastandumist jagavad ka nende valijad.

IRL-i valijad vastanduvad peamiselt Keskerakonnale (62 protsenti). Reformierakond ei ole sümpaatne 24 protsendile IRL-i valijaist.

Ka Vabaerakonnale on sarnaselt EKRE-ga vastumeelsed riigikogu neli suurt parteid. Kõige enam Keskerakond (58 protsenti), kuid ka Reformierakond (33 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik erakond (26 protsenti) ja IRL (20 protsenti).

Kuigi Roheliste esimees läks Tallinnas Keskerakonna juhitavasse linnavalitsusse, on Roheliste valijatele selgelt vastumeelseim partei Keskerakond (66 protsenti). Järgnevad EKRE (44 protsenti) ja Reformierakond (34 protsenti).

Turu-uuringute AS küsitles 8. kuni 21. märtsini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1005 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.