"1971. aastal saadeti Suurbritanniast välja Nõukogude Liidu diplomaate ühtekokku 105, kuid seda, et seda teeksid paljud riigid korraga, ei ole juhtunud ja see on kindlasti õpetlik ja omab teatud määral praktilist tähtsust," ütles Juurvee "Terevisioonis".

Tema sõnul näitasid külma sõja aegsed kogemused, et kui saata ainult ühest riigist luurajaid välja, siis tegelikult naaberriikides tegutsevad luurajad saavad selle töö väga kergesti üle võtta.

"Juhul, kui see toimub paljudes riikides korraga, siis tektiab see probleeme rohkem," tõdes Juurvee.

Juurvee sõnul ei juhtu selliseid asju nii tihti, et saaks rääkida ühest välja kujunenud tavast nendele reageerimisel.

"Tihti on olnud väljasaatmiste puhul vastupidi, et kui praegu tundub, et kõigepealt on olnud poliitiline otsus ja siis on mindud eriteenistuste juurde ja küsitud, kes võiks olla Vene luurega tegelevad inimesed. Varem on olnud ülejooksik, kes ütleb välja luurega tegelevate inimeste nimed ja siis on tulnud väljasaatmised. Ega Venemaa luureoht ei ole midagi uut, see on juba varsti 100 aastat vana nähtus ja loomulikult on vastuluurete ülesanne silma peal hoida, mida teiste riikide saakonnad teevad," rääkis ta.

Juurvee hinnangul ei ole samas praegused sammud nii drastilised ja tõenäoliselt ei ole ka nii head siseinfot kui tol korral 1971. aastal, mil aktsiooni vallandas üks ülejooksik.

"Luuremaailmas ei ole mingeid lõplikke võite või kaotusi, vaid pidev töö, mis kestab edasi. Iga tagaasilöök või võit on ajutine," nentis ta.

Juurvee sõnul on oodata, et Venemaa reaktsioon saab olema samasugune ja vastav arv diplomaate Moskvast ka välja saadetakse.