Kuidas te olete rahul Eesti käitumisega ühises diplomaatide väljasaatmise aktsioonis?

Kahtlemata on liitlaste käitumine ühiselt väga mõjus ja jõuline samm. Sõnum on väga selge ja tugev Venemaale. Aga samal ajal mina isiklikult ootan veel ka uurimise lõppu, et saaksid selgeks ka konkreetsed faktid.

Te ei ole siis veendunud Venemaa, et on selle keemiarünnaku taga?

Mina isiklikult saan olla veendunud asjades, mida ma saan näha, katsuda või näha fakte. Ma arvan, et ükski inimene ei saa olla veendunud milleski ilma kui kõik asjaolud ei ole välja selgitatud. Kuid kahtlemata Venemaa on kõige suurem kahtlusalune ja Venemaal on selliseks rünnakuks kõige suuremaks motiivid ja huvid. Eelkõige enne presidendivalimisi. Kuid veendunud ei saa olla milleski lõplikult 100 protsenti ilma, et kõik asjaolud on välja selgitatud.

Kas ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid selle initsiatiiviga teie arvates ühinema?

Ma arvan, et igal Euroopa riigil on suveräänne õigus otsustada sammud, kuidas nad näitavad üles ühtsust Suurbritanniaga. Mõned liikmesriigid sellega ei ühinenud. Ma arvan, et neid taunida ei oleks õige. Igal riigil on siiski ka oma välispoliitilised huvid. Meie huvides ei ole kindlasti hurjutada oma teisi Euroopa liitlasi, kes võib-olla lähtuvad teistest punktidest ja on solidaarsed mõned teises valdkonnas, eelkõige suhetes Venemaaga.

Austria oli üks riik, kes avalikult deklareeris, et nemad ei kavatse kedagi välja saata. Kuidas hindate Autria ja end selgelt Kremli-meelseks positsioneerinud Vabaduspartei käitumist selles küsimuses?

Austria väljendas, et kahtlemata on selline juhtum väga tõsine ja igasugune keemiarünnak on räige inimõiguste rikkumine, kuid nad toonitasid oma soovi jääda neutraalseks selles küsimuses ja ma isiklikult kahtlemata austan nende otsust. Nii nagu pole mina õige ütlema, mida peaks tegema Austria, siis samamoodi ma ka eeldan, et Austria ei tule mõnes teises küsimuses ütlema, kuidas peaks käituma Eesti.

Kas Eesti käitus praeguses olukorras teie arvates õigesti?

Jah. Ma arvan, et Eesti käitus õigesti, sest sarnaselt käitusid ka kõik meie naaberriigid ja enamus Euroopa riike. Ühe isiku väljasaatmine Eestist ei tohiks kahjustada ka väga suurel määral meie saatkonna tööd Venemaal.

Kuidas teie silmis edaspidine suhtlus Venemaaga peaks Eesti poolt vaadatuna välja nägema?

Eesti peab jätkama oma tugevat välispoliitikat. Ühest küljest kindlasti tuginemine liitlastele, kuid samal ajal tuleb meil ka jälgida eestlaste olukorda Venemaal, meie ettevõtjate olukorda Venemaal. Ja mingisugune side ju säilin ikkagi diplomaatilisel tasandil Venemaaga. Ega see sellepärast veel ei katke. Samal ajal tuleb kindlasti jälgida Eestil ka meie enda võimekust erinevateks olukordadeks ja sellega peab kaasas käima ka meie kaitsevõimekuse kasv. Need sammud peavad üksteist toetama.

Millises seisus on teie reisi planeerimine Krimmi, mida ka Ukrainas on kritiseeritud? Kas kavatsete sinna endiselt minna?

Tänase seisuga on Krimmi eestlaste jaoks kogunenud umbes 1000 eurot ja igal juhul Krimmis olevad eestlased vajavad toetust ja neid ei saa jätta unustusse. Praeguse seisuga ei ole ma plaane muutnud. Juunikuus võiks see külastus toimuda. Mul on olnud ka kontakt Eesti suursaadikuga Kiievis. Kahtlemata taotleme Ukraina migratsiooniametilt kirjalikku luba vastavalt Ukraina seadustele.

Kui lähete, siis läbi Ukraina?

Kahtlemata. Ja ma eeldan, et ka Ukraina pool on koostööaldis ja mõistab väga hästi, et ka Eestil on vaja hoida kontakti oma kaasmaalastega ja tagada, et eestlaste huvid oleks samamoodi kaitstud aladel, mis on okupeeritud.

Läbi Venemaa Krimmi minek on siis välistatud teie jaoks?

Tänasel päeval küll.