Riigid ja ühendused süüdistavad endise luuraja Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamises närvimürgiga Venemaad. Moskva eitab süüdistust ja lubab diplomaatide väljasaatmistele vastata.

Ühendkuningriik teatas 14. märtsil, et saadab välja 23 Vene diplomaati. Nüüdseks on nad riigist lahkunud.

Teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest andsid esmaspäeval ja teisipäeval kokku 35 Vene diplomaadile korralduse lahkuda 18 riiki: Belgia (1), Eesti (1), Hispaania (2), Holland (2), Horvaatia (1), Iirimaa (1), Itaalia (2), Leedu (3), Läti (1), Poola (4), Prantsusmaa (4), Rootsi (1), Rumeenia (1), Saksamaa (4), Soome (1), Taani (2), Tšehhi (3) ja Ungari (1).

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas teisipäeval, et tühistas seitsme Venemaa NATO esinduse liikme akrediteeringu ega kiitnud heaks veel kolme akrediteeringutaotlust.

USA saadab välja 60 üle USA ja New Yorgis asuvast Venemaa ÜRO esindusest tegutsenud "spiooni". Lisaks sulges USA ka Venemaa konsulaadi Seattle'is, sest võimude hinnangul luurati sealt lähedalasuva allveelaevabaasi Kitsap ja ettevõtte Boeing järgi.

Teistest väljaspool EL-i asuvatest riikidest andsid lahkumise korralduse kokku 26 Vene diplomaadile veel seitse riiki: Albaania (2), Austraalia (2), Kanada (4), Makedoonia (1), Moldova (3), Norra (1), Ukraina (13).

Vene spioone tahtis välja saata ka Uus-Meremaa, kuid Wellington teatas teisipäeval, et riigis ei tegutse ühtegi deklareerimata Vene luuretöötajat ja seetõttu ei saa Uus-Meremaa kedagi välja saata.

Austria teatas oma neutraalsusele rõhutades, et nemad Vene diplomaate mürgitamisega seoses välja ei saada.

Austraalia teatas kahe Vene diplomaadi väljasaatmisest

Austraalia ühines teisipäeval USA ja teiste Suurbritannia liitlastega, teatades kahe Vene diplomaadi väljasaatmisest seoses närvimürgirünnakuga endise Vene topeltagendi ja tema tütre vastu Inglismaal Salisburys.

Peaminister Malcolm Turnbull ütles, et need kaks Vene diplomaati olid "deklareerimata luureohvitserid" ning neil on riigist lahkumiseks aega seitse päeva.

Turnbull ütles, et otsus peegeldab Salisbury rünnaku šokeerivat iseloomu, sest tegemist oli esimese keemiarelva ründava kasutamisega Euroopas alates Teisest maailmasõjast, mis hõlmas äärmiselt letaalse aine kasutamist asustatud piirkonnas, seades ohtu suure hulga inimeste elud.

Turnbulli sõnul järgnes otsus Londoni teatele, et 4. märtsil Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu kasutatud aine oli Venemaal välja töötatud sõjalise otstarbega närvimürk.

"Sellist rünnakut ei saa taluda ükski suveräänne riik," lisas ta.

"Me toetame jõuliselt üleskutset Venemaale, et see avalikustaks täies mahus oma keemiarelvaprogrammi kooskõlas rahvusvahelise õigusega," ütles Turnbull.

Belgia, Iirimaa ja Moldova saadavad Vene diplomaadid välja

Iirimaa saadab ühe Vene diplomaadi riigist välja, vastuseks Vene sõjaväeluure ohvitseri Sergei Skripali mürgitamisele Salisburys, mille taga nähakse Moskva tegevust. Sama otsustas teha ka Moldova.

Iirimaa välisminister Simon Coveney ütles, et üks diplomaat saadetakse välja, järgides diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni.

Ka Moldova teatas teisipäeval, et saadab välja kolm Vene diplomaati.

Enamik EL-i riike on juba otsustanud saata välja vähemalt ühe Vene diplomaadi. Otsust Vene diplomaatide kohta pole veel langetanud või avaldanud Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Luksemburg, Malta, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.

Belgia valitsus otsustas teisipäeval, et saadab samuti välja ühe Vene diplomaadi. "Pärast koordineerimist partneritega Euroopa Liidus ja NATO-s, otsustas Belgia saata välja ühe Belgias asuvasse Vene suursaatkonda akrediteeritud diplomaadi," teatas peaminister Charles Michel avalduses.

Washington teatas esmaspäeval 60 Vene diplomaadi väljasaatmisest USA-st. Kanada, Ukraina, Albaania, Makedoonia, Norra ja 16 Euroopa Liidu riiki teatasid samuti Vene diplomaatide väljasaatmisest.

Venemaa on eitanud seotust Skripali juhtumiga.

Bulgaaria kutsus konsultatsioonideks tagasi suursaadiku Venemaal

Bulgaaria teatas teisipäeval, et riigi peaminister kutsus Venemaalt konsultatsioonideks tagasi Bulgaaria suursaadiku.

Peaminister Bojko Borisov ja suursaadik Bojko Kotsev arutasid telefoni teel närvimürgirünnakut Inglismaal ning rahvusvahelise kogukonna reaktsiooni sellele, teatas valitsuse pressiosakond.

Bulgaaria pole veel öelnud, kas kavatseb riigist välja saata Vene diplomaate, nagu seda on teinud paljud teised riigid.

Eelmisel nädalal ütles Borisov, et Euroopa Liidu toetus Suurbritanniale, mis süüdistab 4. märtsil toimunud rünnakus Venemaad, oli "ühine otsus, mida me toetame".

Siiski rõhutas ta, et kuna Suurbritannia sõnul on väga suur tõenäosus, et rünnaku taga on Venemaa, siis küsis ta rohkem tõendeid enne, kui valitsus langetab otsuse oma edasistest sammudest.