Möödunud aastal suri grippi 47 inimest, mis oli senine rekord. Paraku on see kurb rekord tänavu pea kahekordselt ületatud, sest selle talvega on gripi tagajärjel surnud juba 87 inimest, kelle mediaanvanus oli 81. See tähendab, et pooled grippi surnud olid vanemad kui 81 ja pooled nooremad.

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst ja terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise peaspetsialist Pille Märtin ütleb, et gripiviirus tänavu kuidagi teistsugune küll pole kui mullu. "Ükski autoriteetne organ pole seda kinnitanud," viitas ta rahvusvahelistele tervishoiuorganisatsioonidele.

Üks põhjus, miks gripistatistika on tänavu ja möödunud aastal nii suure hüppe üles teinud, on tehnilist laadi: neid haiglaid, kes oma statistikat terviseametile edastavad, on lihtsalt rohkem, kui varasemalt.

"Alul edastasid statistikat vaid suured haiglad ja nende intensiivid, aga viimased kaks-kolm aastat saame andmeid palju rohkematest kohtadest kätte ja kuna gripp on eraldi fookuses, jälgitakse seda ka tähelepanelikumalt," selgitas Märtin.

Samuti on erinev gripi tänavune kulg. Möödunud aastal alustas gripilaine A-tüvelise gripiga, millesse nakatuvad pigem nooremad täiskasvanud, ning B-tüveline, vanemaealisi nakatav gripp jõudis kohale aprillist ning kestis juunikuuni, nii et B-gripi laine jäi tagasihoidlikumaks.

Tänavu aga jäi A-tüveline gripp vahele ja kohe jõudis kohale B-gripp, mille esimesed juhud on teada juba detsembrikuust. See gripitüvi aga saab jagu just vanemaealistest ja kroonilisi haigusi põdevatest inimestest, mistõttu ongi nende suremus tänavu erakordselt kõrge. Ka mujal Euroopas oli vanainimeste suremus grippi tänavu erakordselt kõrge just seetõttu, et see gripp kohe hooaja algul kohal oli.

"Patsientuur tervikuna vananeb tasapisi, inimesed elavad pikemalt ja kvaliteetsemat elu. Kui gripp tabab inimest vanuses 95+, 85+, nagu ta meil siin tänavu sageli on, siis nende organismi vastus viirusrünnakule on palju-palju hapram," tõdes Märtin.

Infektsionisti selgitusel ägeneb vanuril grippi haigestudes esmalt mõni krooniline haigus, näiteks südame- või neerupuudulikkus, suhkruhaigus, ja selles vanuses inimese organism ei reageeri gripile nii klassikaliselt kui tavaline inimene. Teisisõnu, tal ei pruugi tekkida kõrget palavikku ja valutavaid liigeseid, mis gripist märku annaksid.

"Vanal inimesel on väga paha olla, imelik enesetunne, süda klopib, isutus, iiveldus, jaksu ei ole," kirjeldas Märtin vanuri gripisümptomeid, milles ei pruugitagi kohe grippi kahtlustada.

Hooldekodudes on vanurid ka tihedalt koos, nii et kui viirus sinna jõuab, on ka ohvreid reeglina palju. "Kui gripiviirus on hooldekodus sees, siis kroonilised haigused ägenevad, natuke aega veel oodatakse enne arstile pöördumist, ja siis satub inimene juba intensiivravihaiglasse," kirjeldab Märtin tüüpjuhtumit. Paraku pole kroonilisest haiguse ägenemisest kurnatud inimese organism enam nii tugev, et lisandunud gripiviirusest ka jagu saaks, ja nii see ravimatuks osutubki, tõdeb Märtin.

Infektsionisti kinnitusel on tänavuse viiruse tipp küll möödas, ent viirus levib enamasti umbes maikuu lõpuni.