Toomas Hendrik Ilves: Euroopa Liidul puudub igasugune Venemaa-poliitika ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ühtse Venemaa-poliitika asemel on Euroopa Liit jagunenud liikmesriikide erinevate kaubandushuvide ja põhimõtete vahel, leiab president Ilves.

[Praeguse seisuga] kaheksateistkümne riigi otsus saata välja Vene luurajaid võib tunduda solidaarsusavaldusena, kuid teiste riikide – eelkõige Austria, Kreeka ja Slovakkia – otsus sellest keelduda on hea näide EL ühtse välis- ja turvalisuspoliitika piiratusest.

Kreeka on siinkohal eriti huvitav juhtum: see ei toeta Ühendkuningriiki pärast rünnakut keemiarelvaga, küll aga on korduvalt kasu lõiganud Euroopa Liidu solidaarsuse raames saadud rahasüstidest.

Sellises lahjas reageeringus pole midagi uut. Pärast Salisbury rünnakut õnnitles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker [Venemaa presidenti] Vladimir Putinit farsilike valimiste „võidu“ puhul. Euroopa Liidu välispoliitika juht [Federica Mogherini] käis äsja Ukrainas – mis on nelja Euroopa Liidu liikmesriigi naaber – esimest korda pärast 2015. aastat. Vene luurajad ujutasid üle Venemaa esinduse EL juures, aga ette ei võetud selle suhtes midagi.

Samal ajal jätkab Saksamaa torujuhtme Nord Stream 2 läbisurumist, kuigi see teenib selgelt Kremli huve ning võib Euroopa Liidu liikmesriigid ja Ukraina ohtu seada. Selle projekti peatamine tabaks Venemaad valusalt, kuid seda ei paista kusagilt.

Salisbury rünnakute lõpptulemus ongi see, et Venemaa saadab vastulöögina välja sanktsioonides osalenud riikide diplomaate, mitteosalenuid aga premeerib edaspidiste ärikokkulepetega.

Ühesõnaga – Euroopa Liidu ühtset Venemaa-poliitikat pole olemas. Kuid neil riikidel, mis praegu solidaarsusest keelduvad, tasuks meeles pidada, et neil endilgi võib seda tulevikus vaja minna. •

Kommentaar on Eesti endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese vastus välispoliitilise mõttekoja Carnegie Europe küsimusele „Kas Euroopal on Venemaa-poliitika“?

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: