Hanso ütles ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et Balti riikide presidentide kohtumine Trumpiga on nii sümboolse kui ka praktilise tähendusega.

"See, et Trump võttis väga tõsiselt ette kõigepealt ajaloo, kuidas USA ei tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis, kuni selleni, millised on meie liitlassuhted täna. Ta ütles ka, et väga ootab järgmist 100 aastat meie heades ja lähedastes liitlassuhetes," kommenteeris Hanso.

Tema hinnangul kuulsid Balti riigipead Trumpilt seda, mida tahtsid.

"Et USA tahab mängida siin regioonis rolli, nad on meie liitlased. Leedu president ütles ka välja selle sõna "raudkindel liitlane", mida ameeriklased armastavad sageli kasutada - ka seda sõna kasutati. Selles mõttes, jaa, ma arvan, et pressikonverentsi eesmärk sai kindlasti täidetud, kohtumise eesmärk sai täidetud," rääkis Hanso.

Tema hinnangul on Eesti on teinud suhetes USA-ga õigeid panuseid.

"See, kui Trump ütleb, et USA-l on tugev pikaajaline suhe kolme Balti riigiga, räägib sellest, et ta on olnud Venemaaga väga karm, et USA kulutab kaitsele 700 miljardit ja USA on maailma tugevaim ja arvestatavaim sõjaline jõud, et NATO peab muutuma ja toob eeskujuks Balti riike, siis ma arvan, et siin me oleme teinud väga õigeid panuseid, Eesti õige pikalt, juba 2011. aastast saadik. Niimoodi me selliseid püsivaid, alalisi liitlassuhteid ehitamegi," selgitas ta.

Hanso sõnul rõhutas Trump pressikonverentsil aga esimest korda seda, et USA saatis viimaste nädalate diplomaatide tüli käigus riigist välja 60 Vene diplomaati, kuid suuremad Euroopa riigid saatsid välja vaid mõne.