Ettepanek on osa Varssavi pikemat aega kestnud soovist teha USA-ga veelgi tihedamat sõjalist koostööd ning saavutada see, et USA sõdurid oleks Poolas alaliselt kohal. Kuigi plaan on olnud sisuliselt töös juba 1999. aastast, mil riik NATO-ga liitus, on teema tõsisemalt päevakorda tõusnud seoses Ukraina kriisi ja üha agressiivsemalt käituva Venemaaga, vahendas Politico.

Hetkel on Poolas nii USA relvajõudude üksus kui ka USA juhitav NATO lahingugrupp, mis viibivad riigis rotatsiooni alusel.

Plaani avalikuks tulek umbes kuu aega enne NATO tippkohtumist Brüsselis ärritab suure tõenäosusega Venemaad ning võib tekitada skeptilisust liikmeesriikides nagu näiteks Itaalia või aeg-ajalt ka Saksamaa, kus soovitakse suhteid Venemaaga pigem parandada.

"See ettepanek rõhutab selget ja kohest vajadust paigutada Poola territooriumile alaline USA soomusväeosa, Poola pühendumist pakkuda märkimisväärset toetust, mis võib ulatuda 1,5-2 miljardi dollarini, ehitamaks ühiseid sõjaväerajatisi ning võimaldamaks USA vägedele paindlikumat logistikat," seisab Poola kaitseministeeriumi dokumendis.

Dokumendis rõhutatakse, et Varssavi on pühendunud jagama kaitsekulutuste koormat, muutma otsustusprotsessi USA valitsuse jaoks kuluefektiivsemaks ning rahustama kõiki muresid, mis USA Kongressil võib tekkida riigieelarve mõistes ebakindlatel aegadel.

President Donald Trump on kutsunud liitlasi üles tõstma kaitsekulutusi NATO soovitud tasemele ehk kuni kahe protsendini SKP-st. Poola on olnud alates 2015. aastast tasemel kaks protsenti SKP-st või isegi üle selle.

Pärast artikli avaldamist kinnitas kaitseministeeriumi pressiteenistus, et dokument "Ettepanek USA alaliseks kohalolekuks Poolas" on autentne, vormistatud 2018. aastal ning ei ole ka salastatud.

Dokumendis on informatsiooni näiteks sõjaväebaaside, haiglate ning ka USA sõjaväelaste perekondadele mõeldud koolide ja spordibaaside võimalike asukohtade teemal. Dokument on juba esitatud USA valitsusele ja Kongressile.

Eelmise kaitseministri Antoni Macierewiczi ajal asekaitseministriks olnud Dominik Smyrgała selgitas Onetile, et ettepaneku vormistasid kõrged kaitseministeeriumi ametnikud ja kaitseväelased.

Avalikkuse tähelepanu pälvis aga asjaolu, et kaitseministeerium kinnitas ka seda, et ettepanek saadeti Washingtoni poole teele enne, kui seda teemat arutati välisministeeriumi ja - mis veelgi olulisem - riigi presidendi Andrzej Duda, kes on Poola põhiseaduse kohaselt riigikaitse kõrgeimaks juhiks.

"Dokument ei vajanud detailset kooskõlastust välisministeeriumiga," põhjendas kaitseministeeriumi pressiteenistus olukorda Onetile.

Kuigi president Duda on samuti algselt pärit võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) ridadest, on ta sageli siseriiklikes küsimustes - kas või palju vastukaja saanud justiitsreform - jäänud valitsusega erinevatele seisukohtadele ning analüütikute hinnangul näitab asjaolu, et teda kaitseministeeriumi algatusest õigel ajal ei teavitatud, samuti võimalikke lõhesid Poola võimuringkondades.

Leidus ka neid, kes kritiseerisid asjaolu, et teema sellisel viisil avalikuks tuli.

"Loomulikult, selliseid küsimusi ei peaks avalikuks tegema, Käesoleval juhul tuleks teha vahet avatusel ja naiivsusel," nentis sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Janusz Zemke, kes on varem olnud ka asekaitseministriks.