“USA-l on president Donald Trumpi kaudu võimalus õnnitleda kolme Balti presidenti nende riigi 100. iseseisvuspäeva puhul. See on väga suur saavutus mitte ainult teile, vaid ka meile, sest kolme Balti vabariigi iseseisvus, suveräänsus ja julgeolek oli USA pikaajaline eesmärk Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal,“ lausus Melville.

„Meie jaoks on tohutu saavutus näha, et nendest kolmest riigist on saanud see, mis me alati teadsime, et neist saab – eeskujud majandusliku õitsengu, vabaduse ja demokraatia vallas ning suurepärased liitlased USA-le ja teistele Euroopa riikidele,“ lausus suursaadik.

„Me peame Baltimaid suurepärasteks liitlasteks ja partneriteks ning eeskujuks paljudele meie teistele liitlastele selles, kuidas tõsiselt hinnata seda, mida on võimalik teha teie endi julgeoleku huvides ning vajalike otsuste langetamises, et seda toetada ressursside ja riiklike prioriteetidega. Selles osas on Eesti, Läti ja Leedu suurepärased alliansi liidrid. Kujutan ette, et see on osa sõnumist, mida tahame rõhutada ja mis jääb loodetavasti kõlama.“

„Üks asi, mida USA hindab kolme Balti liitlase puhul on teie pühendumus kaitsele ja kuulsale Walesi (NATO tippkohtumise) kahe protsendi lubadusele. See on kestev, oluline ning hea eeskuju ja mudel paljudele meie liitlastele, kaasa arvatud mõnedele meie väga suurtele liitlastele. Seega arvan, et võite olla suhteliselt kindlad, et president Trump mainib seda, kui väga ta hindab fakti, et kõigi kolme Balti riigi (kaitsekulutused) on üle kahe protsendi ning nad on jätkuvalt pühendunud oma vastutuse kandmisele NATO kaitses.“

„Ma ei saa üle hinnata, kui oluliseks peab (USA) valitsus iga liitlasriigi vastutust koorma oma ja õiglase osa kandmist,“ rõhutas ta.

„Mina hindan eriti seda, mida mõnikord kuulen oma Eesti sõpradelt, et kaks protsenti peetakse põrandaks, mitte laeks... Seega, kui räägime liitlastena, on asjaolu, et me neljakesi kanname koormast oma osa või enamgi, meeldetuletus kõikidele teistele, et nad peavad käised üles käärima ning töötama pisut rohkem, et saavutada sama pühendumus vastasseisus väljakutsetega, millega me liitlastena silmitsi seisame,“ lisas suursaadik.

Melville’i sõnul pole tema andmeil kindel, kas presidendid arutavad ka õhutõrje paigutamist Baltimaadesse.

„Ma ei suuda ennustada, kuhu täpselt vestlused tüürivad, kuid kindlasti tundub, et sellega tõenäolisemalt tegeletakse NATO kontekstis, sest see on NATO küsimus.“

USA Euroopa maavägede endine juht kindralleitnant Ben Hodges kutsus 28. märtsil üles saatma USA rotatsioonijõud Baltimaadesse tagasi. Melville’i sõnul on ta üsna kindel, et Balti presidendid tõstatavad selle ettepaneku kohtumisel Trumpiga.

„Mind väga üllataks, kui see poleks osa arutelust, sest tundub, et iga kord kui me kokku saame, siis Eesti, Läti ja Leedu tõstavad esile, et 2014.-2017. aastal, mil meil oli kompanii jagu sõdureid igas Balti riigis, siis seda väga hinnati ja nad tundsid, et Ameerika kohalolek on heidutuses tähtis.“

Saadik rõhutas, et NATO pataljonide paigutamisega Baltimaadesse ja Poola muutus heidutus palju tugevamaks. „Me kõik tunnetame, et pataljon NATO sõdureid on palju märkimisväärsem kohalolek kui rühm USA sõdureid.“

Siiski tunnistas ta, et „tuntakse, et Ameerika sõdurite kohalolekul on teatud iseloomuga heidutusväärtus, mida kolm Balti riiki eriti hindavad“.

Suursaadik kiitis ka Baltimaade omavahelist koostööd.

„Sel ajal, mil mina olen siin olnud, on koostöö olnud suurepärane. Viis, kuidas kolm Balti riiki USA poole pöörduvad, peegeldab asjaolu, et koordineerimise ja koostöö tase, mis te nendele kogunemistele toote, on sügav. Mõistame, et on mõningased erimeelsused, loomulikud erimeelsused. Prioriteedid on pisut erinevad, kuid suurtes küsimustes on koordineerimine väga tähtis ja suurepärane.“

„Usume, et piirkondlik koostöö on parim viis seista vastu kõikidele meie väljakutsetele. Jällegi, olete eeskuju,“ ütles ta.

Eesti president Kersti Kaljulaid, Läti president Raimonds Vējonis ja Leedu president Dalia Grybauskaitė kohtuvad teisipäeval USA presidendi Donald Trumpiga. Istungitel viibib ka USA kaitseminister James Mattis.

Kohtumisel ja sellele järgneval lõunasöögil keskendutakse peamiselt julgeolekule ja majanduskoostööle, kuid käsitletakse ka energeetika- ja kultuurikoostööd. Kohtumisel tehakse ka ühisavaldus.

Lisaks riigipeade kohtumisele osaleb Kaljulaid teisipäeval Balti-USA ärifoorumil, milles osaleb ka USA kaubandusminister Wilbur Ross ja USA poolelt umbes paarsada firmat. Kolmele Balti riigipeale annab õhtusöögi USA riiklik julgeolekunõunik Herbert McMaster.