USA suursaadik ERR-ile: Venemaa-vastased sanktsioonid on olnud tõhusad ({{commentsTotal}})

USA suursaadik James D. Melville kinnitas intervjuus "Välisilmale", et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on olnud tõhusad ning toonud kaasa Venemaa isolatsiooni.

Esiteks, tahaksin rääkida USA ja Balti riikide suhetest. Baltimaade presidendid kohtusid Valges Majas Washingtonis Donald Trumpiga, kellega räägiti peamiselt julgeolekust. Kas usute, et just julgeolek on see valdkond, milles saame põhjalikult läbi rääkida?

Julgeolek on alati väga oluline osa vestlusest, mida USA peab oma liitlastega. Kõnelused möödunud nädalal sisaldasid julgeolekut, kuid rääkisime ka paljust muust. Eriti oli sõnum meie presidendilt teie ja Balti kolleegile, et USA austab ja tähistab kolme Balti riigi sõltumatust ja iseseisvust. Meil oli võimalus rääkida Balti riikide edusammudest alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal.

Kui räägime USA-st, siis räägime üksnes julgeolekust ja see on seotud Venemaaga. Ühel poolel on Trumpi palve Putinile tulla Valgesse Majja ja temaga sõbruneda, teisalt kehtestab Trump sanktsioone ja valib diplomaate väljasaatmiseks.

See väljakutse, mis meil liitlastena on, oli ka osa presidentide vestlusest - kuidas Venemaad julgustada revanšismi teest, mida ta on mõnda aega käinud, kuidas Venemaad julgustada naasma nende riikide sekka, kes järgivad rahvusvahelisi reegleid, kokkuleppeid ning austavad teiste riikide suveräänsust ja sõltumatust.

Kas see aitab? Sanktsioonid lähiringile - see ju pole muutnud suunda.

Ma ei nõustu. Sanktsioonid on olnud efektiivsed. Kas nad võiksid olla veelgi efektiivsemad? Muidugi. Seda peame arutama ja sellega vaeva nägema. Venemaa isolatsioon, mille on mitmed sanktsioonid tekitanud, on kindlasti rahumeelne viis julgustada Venemaad kaaluma oma teed, mille ta praegu on valinud.

Täna hommikul kuulsime uudiseid, et keegi ründas Süüria režiimi õhuväebaasi. Kas teate midagi sellest?

Kuulsin, et rünnati baasi, kuid ma ei usu, et see oli USA. Kuulsin seda teel siia.

Enne seda korraldas Süüria keemiarelvarünnaku inimestele, põgenikele. See on teine viis, kuidas Putin näitab oma jõudu ja mida ta võib teha ning sanktsioonid siin ei aita.

Loomulikult USA, Eesti ja iga teine tsiviliseeritud riik mõistab hukka keemiarelva kasutamise. Keemiarelva kasutamine Süüria elanike vastu on jõletu kuritegu. Olin Saksamaal, kui Süüria režiim lubas, et andis kõik keemiarelvad ära ja need hävitati. Olin isegi laeval, mis need hävitas. Mäletan, et Venemaa ütles täpselt nii, et keemiarelvad on vastuvõetamatud. Tean, et Venemaa on öelnud, et keemiarelvi praegu ei kasutatud ning vaja on uurimist, kuid kui tõendeid vaadata, siis tagajärjed peaksid olema väga tõsised, ükskõik, kes siis selle korraldas.

Uurimine võtab aega üks, kaks või isegi kolm kuud ning keegi ei mäleta siis seda uurimist.

See on taktika, mida süüdlased on tihti kasutanud ning üritanud järeldusi edasi lükata. Meie võimekus selgitada, kes vastutab rünnaku eest, on robustne. Kas me jõuame kokkuleppele, kes see lõplik otsustaja oli, saame siiski olla kindlad, et kui USA peab kedagi vastutavaks, siis nii ka on.

Marko Mihkelson ütles, et me peaksime selle rünnaku pärast muretsema, sest kättemaks võiks liikuda läbi Eesti või Balti riikide. Kas nõustute?

Ma ei oleks temaga eriarvamusel, aga ütleksin, et peame alati muretsema kõikide alliansi liikmete julgeoleku pärast. See on midagi, mida Eesti suudab teha. Kaitsta end, kaitsta allianssi on Eesti ja USA julgeolekujõudude huvi.

Vene diplomaatide väljasaatmine oli tugev signaal Moskvale, aga mida Euroopa Liit saaks veel teha. On kõneldud Nord Stream 2 peatamise üle. Mida Teie arvate?

Fakt, et Venemaa kasutab energiapoliitikat poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, on järjekindel tunnus, kuidas Venemaa järgib oma huve ja poliitikat. Inimesed, kes ütlevad, et see on ainult majanduslik teema, on valel teel. Ajalugu näitab, et viis, kuidas Venemaa kasutab oma gaasi ja naftat, on poliitiliste eesmärkide otseseks teenuseks. Nord Stream 2 ei ole Lääne ega Euroopa Liidu parimates huvides. See pakub Venemaale veel ühe hoova, mida ta kindlasti kasutab Eesti ja Lääne huvide vastaselt.

Saksamaa ja Soome andsid Nord Stream 2-le rohelise tule.

Nad tegid vea seda tehes.

Kui raske on olnud selgitada inimestele Eestis, mida Trump säutsub ja mis tegelikult on USA poliitika?

Presidendi säutsud on tähtsad meile, kes USA välissuhtlust ellu viivad, et näha, mida president mõtleb. Mitte kõik need säutsud muutuvad sammudeks, otsusteks või juhisteks. Need moodustavad konteksti, kuidas me tõlgendame suunda, kuhu administratsioon liigub. Ma jälgin tähelepanelikult presidendi säutse, kuid mõnikord ta tuulutab ja teinekord jällegi juhib. Sa pead suutma vahet teha.

Kas vahel naeratate, kui näete säutsu?

Mõnikord tõesti.

Viimane kord kui rääkisime, olite skeptiline, et Trump saab presidendiks. Kui raske on olnud kohanduda?

Panin ikka puusse. Olen olnud 33 aastat välisteenistuses. Peagi astub ametisse 11. välisminister ja ametis on 6. president.

Minu eesmärk, täht, mida järgin, on alati olnud see, mis on administratsiooni poliitika. USA riiklik huvi ei muutu presidendi või partei üleminekul. Võib pisut täieneda või on erinev rõhk, kuid lõppude lõpuks seisab USA demokraatia, majandusliku vabaduse ja vabaduse eest ehk samade väärtuste eest, mida jagame Eestiga. See pole muutunud.

Eelmine kord vesteldes rääkisime relvaseadusest. Obama tegi pisarates avalduse, et kongress ei soovi relvakontrolli. Milline on seis nüüd?

Minu arvates olukord muutub. Kohutav juhtum Parklandis Floridas 14. veebruaril on andnud ellujäänutele, õpilastele hoo, et haarata juhtroll ja muuta midagi. See on tõsiselt muutnud viisi, kuidas poliitikud suhtuvad relvaseadustesse. USA koosneb 50 osariigist, kes võivad kehtestada oma seadused relvade ohjeldamiseks. Kui vaadata osariikide tasemel, siis muutusi on toimunud, ka Floridas. Viimaste kuudega on palju muutunud.

Aga föderaaltasemel?

Peame ootama ja vaatama, milline on debati mõju vahevalimistele novembris. See kongress ei muuda midagi praeguses relvaseadusandluses või ka muus valdkonnas, sest algab valimiskampaania. Arutelu, mida teha relvaprobleemiga, on kindlalt kampaanias.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: