Pühadest sõltumatud pankadevahelised välkmaksed juurduvad Eestis aastaga ({{commentsTotal}})

{{1522758900000 | amCalendar}}
Foto: Kaarel Tigas

Eesti Pank loodab, et Euroopa Liidus juurutatavad pankadevahelised välkmaksed, mis ei hooli ei pühadest ega nädalavahetustest, jõuavad Eesti suurematesse pankadesse veel selle aasta jooksul. Pangad ise kinnitavad, et üleminek aastaringselt vaid sekundite jooksul ühest pangast teise jõudvate maksete süsteemile on töös, teenus loodetakse juurutada hiljemalt järgmise aasta alguseks. Seni on SEB möödunud aasta lõpust ainus välkmakse võimaldaja, kuid korrespondentpanga puudumisel pole klientidel sellest suurt abi.

Välkmakse võimalus tähendab seda, et sõltumata pühast või nädalapäevast toimub pankadevaheline ülekanne ööpäevaringselt kümne sekundiga ehk sisuliselt kohe, kui makse ei ületa 15 000 eurot.

Reaalajas pangamaksed on Euroopa Liidu uus panganduspoliitika, mis tähendab, et välkmaksetest peaks mõne aastaga kujunema baasteenus ehk uus norm kõigile.

Eesti Panga asepresident Madis Müller on öelnud, et kõik Eestis tegutsevad pangad võiksid pikalt ette valmistatud välkmaksete süsteemi võtta kasutusele aasta jooksul.

Esimene pankadelaine läks Euroopas sellele üle möödunud aasta novembril lõpust. Eesti pankadest oli SEB ainus, kes teenust esimesel võimalusel pakkuma hakkas. Paraku on vaid üks protsent nende tehingutest välkmaksed, sest korrespontentpanka, kes samasugust teenust võimaldaks, Eestis veel ei ole - teenus saab toimida vaid juhul, kui süsteemiga on liitunud mõlemad pangad, mille vahel makse toimub. Selle ühe protsendi SEB klientide tehingutest moodustavad peamiselt SEB Läti pangaga tehtud ülekanded, kes koos Eesti filiaaliga seda võimalust eelmise aasta lõpust pakkuma hakkas.

Läti EL-i progressiivseim

Lätis tehakse praegu kaheksa protsenti pankadevahelistest maksetest välkmaksetena, sest neil võimaldavad juba kaks panka seda teenust, neist üks SEB.

SEB Eesti kommunikatsioonijuht Julia Piilmann tõdeb, et Eestis seisab nende teenuse käivitumine teiste pankade taga. Kuivõrd tegemist on EL-i panganduse uue baasteenusega, peavad ülejäänud pangad sellega liituma varem või hiljem. Võimalus teenusega liituda avaneb iga mõne kuu tagant, uus liitumistelaine peaks EL-is tulema aprillis.

SEB-l võttis umbes aasta, et kõik oma süsteemid 24/7-valmidusse viia ja teenust pakkuma hakata.

Piilmanni sõnul kaob kaugemas tulevikus ilmselt ära ka 15 000-eurone piirsumma, sest juba praegu on kontroll maksete üle nii tugev, et sellist kunstlikku piirangut maksed tegelikkuses ei vaja.

Teenus tuleb "esimesel võimalusel"

Teised pangad küll tunnistavad, et töö välkmaksetele üleminekuks käib, ent millal klientidele teenust pakkuma hakatakse, ei julge veel keegi konkreetselt välja lubada. Pangad loodavad teenuse käivitada kas selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Seega aasta pärast peaksid teenust suutma pakkuda juba kõik Eesti kommertspangad.

"Töö välkmaksete võimaldamiseks on hetkel käimas, kuid praegu on veel vara öelda, millal täpsemalt saame neid oma klientidele pakkuma hakata," kommenteerib Swedbanki kommunikatsioonijuht Maare Uus. "Anname endast parima, et liituda veel selle aastanumbri sees, kuid kuna protsessis on mitu osapoolt, ei saa me täpsemat väljatulemise aega praegu lubada."

"LHV on liitunud reaalajas euromaksete töörühmaga. Plaanime reaalajas makseid pakkuma hakata käesoleva aasta lõpus ja kõikidele jaeklientidele ilma eritingimusteta," ütleb ka LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

Teiste pankade konkreetsuse aste jääb Swedbankile ja LHV-le alla.

"Töötame selle nimel, et liituda siseriikliku pankadevahelise välkmaksete süsteemiga esimesel võimalusel," ütleb Luminori kommuniktsioonispetsialist Lotte-Triin Narusk. "Alates 1. oktoobrist, pärast Nordea ja DNB Baltikumi üksuste ühendamist Luminoriks, oleme keskendunud ühinemisjärgsetele tegevustele, mistõttu on välkmaksete süsteemiga liitumise kuupäevadest täna veel vara rääkida."

Välkmaksetest kujuneks Luminori klientidele ilmselt vaikimisi baasteenus. "Meie nägemus makseteenuste pakkumises eraisikutele ja ettevõtetele on see, et see peab olema mugav, kättesaadav ja kiire, mistõttu pigem on ikka tegu kõikidele klientidele mõeldud teenusega, mitte mugavusteenusega," lisas Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet.

"Välkmaksed on meie tööplaanis, kuid kuna projekt on alles
arendusfaasis, siis praegu me veel konkreetsest makselahenduse turule
toomise kuupäevast ja teenuse täpsetest tingimustest rääkida ei saa," ütleb ka Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. "Arvestades välkmaksete mugavust kliendile võib arvata, et uus makselahendus muutub paari aasta jooksul turustandardiks."

E-kaubandus saaks hoogu juurde

 Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ütleb, et lisaks eraisikute igapäevaelu mugavamaks muutmisele, mis võimaldab näiteks lapsele hommikul kiiresti taskuraha kanda või restoranis sõpradega arvet jagada, hoogustaks välkmakse ka e-kaubandust.

"Kui praegu laekub kaardimakse puhul kliendi raha e-poe pidaja arvele enamasti alles jägmisel või üejƤrgmisel päeval, siis välkmakse puhul saaks ta summa kohe kätte ja võiks seda kasutada muuks otstarbeks," põhjendab Nõmmela.

"Ettevõtetele annaks välkmakse võimaluse võtta kasutusele ka uusi ärimudeleid. Näiteks saaks edasi arendada mobiilirakendustel põhinevaid makselahendusi, mis teeksid lihtsamaks nii eraisikute omavahelise arveldamise kui ka poes ostude eest tasumise," lisas Nõmmela.

Möödunud aasta 21. novembrist alates hakkas välkmakseid pakkuma umbes 600 teenusepakkujat kaheksas Euroopa riigis: Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Hollandis, Eestis, Lätis ja Leedus. Tegemist on ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkmaksega, mis põhineb Euroopa maksenõukogu loodud ja Euroopas pankade vahel kokku lepitud reeglistikul.

Süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja seda saab teha jooksvalt. Huvi lähemate aastate jooksul süsteemiga liituda on üles näidanud paljud makseteenuste pakkujad teisteski Euroopa Liidu riikides.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: