Volkswageni esindaja Baltimaades peatas märtsi lõpus CNG-d kasutavate sõiduautode müügi, sest ülevaatuspunktid ei ole võimelised tegema nõuetele vastavat gaasiballoonide kontrolli.

"Volkswagen CNG sõiduautode müügi peatamise põhjuseks Baltikumis on asjaolu, et siinsed autode ülevaatuspunktid ei ole tehniliselt valmis direktiivi ECE-R 110 sätestatud nõuetele vastavaks gaasiballoonide kontrolliks. Gaasiballoonide ja muude komponentide visuaalseks ülevaatuseks ja võimaliku korrosiooni kindlakstegemiseks on vajalik balloonide kate eemaldada. Seda tööd ülevaatuspunktid Eestis, Lätis ja Leedus ei tee," selgitas Møller Auto Tallinn OÜ juhatuse liige Tarvi Hirv.

Eesti tehnoülevaatajate liidu juht, A-Ülevaatuse tegevjuht Andres Soots selgitas ERR-ile, et tulenevalt tänasest ülevaatuse direktiivist ei eemaldata praegu sõiduki kontrollimise ajal autolt mingeid osi ning kogu kontroll toimub visuaalselt.

"See, mida Volkswagen tegelikult tahab, on see, et nad ise teavad, mida, kuidas seda kontrollida tuleks, aga meie kahjuks täna ei tea seda," ütles Soots.

"Ma olen seda ka eelnevalt öelnud, et jah, me oleks suutelised seda tegema, kui me teaksime, mida oleks vaja teha. Ja pärast seda ma võib-olla ütleks, et ei, me ei olegi suutelised. Ma saan aru, et Škoda ja Volkswageni puhul on lihtsalt see, et mõni kate tuleks ära võtta ja see olekski kõik. Kui see nii lihtne on, siis ma ütlen, jah, me oleme võimelised seda tegema. Kui seal tuleb keerukuse aste suurem, siis ma ütleks kindlasti, et meil täna seda teadmist ei ole," lisas ta.

Sootsi sõnul said tehnoülevaatajad alles mõni nädal tagasi teada, et gaasiballoonide kontrollimisega on probleem ning Volkswageni esindaja peatab autode müümise. "Kahjuks on nii, et meile ei ole isegi neid andmeid antud, mida peaks kontrollima," kordas ta.

Tema sõnul peaks andmed selle kohta, kuidas CNG-autode balloone kontrollida ja mida nende juures erilise tähelepanuga vaadata, esitama tootja.

Sootsi hinnangul ei pea CNG-autode gaasiballoonide kontrolli viima läbi tingimata ülevaatuspunkt, vaid selleks võib olla ka esindus või mõni kolmas institutsioon, kes gaasiseadmeid kontrollib. Tehnoülevaatuse käigus kontrollimine annab aga tema sõnul kliendile paindlikkuse, et kõik tööd tehakse ühes kohas.

Seadmeid pole juurde vaja, töötajad vajaks koolitust

Andres Soots kinnitas, et kui sõidukite gaasiballoonide täpsem kontroll läheks tehnoülevaatustele, siis täiendavaid seadmeid selleks vaja ei ole. "Ülevaatusele tuleb nagunii gaasilekke kontrollimise seade," märkis ta.

Küll aga vajaksid koolitust tehnoülevaatajad. "Ilmselgelt koolitus kui sellisel näol, et meil oleks kõigepealt see info olemas, mida üldse kontrollima hakata ja kuidas neid võtteid teha," rääkis Soots.

"Näide - kui on autol paagid kinni peidetud, polsterdatud, siis täna ülevaatusel me tõesti neid paake kuskilt alt välja koukima ei hakka, see erisus on sees. Aga kindlasti ülevaatajate kompetentsi tuleb tõsta. Täna öelda tavalisele ülevaatajale, et hakka nüüd kontrollima, siis ta ju esimesena küsib, aga kuidas ja mida kontrollida," selgitas ta.

Riik peaks tegevuse paika panema

Soots usub, et probleeme ei teki autodega, mis on ostetud uuena ning mis on näiteks avarii korral tehtud korda esinduses, kus vaadatakse üle ka gaasiseade. Probleem võib tekkida aga siis, kui omanik laseb auto korda teha näiteks mõnes väikeses garaažis. "Siis ei tea ju keegi, mis seal auto juures juhtus," tõdes Soots.

Probleem võib olla ka näiteks välismaalt ostetud kasutatud autodega.

"Kui toome kuskilt välismaalt kasutatud sõiduki sisse, siis tegelikult mina näen seda, et selle sõiduki registreerimise eel peaks juba olema see vastavus ära kontrollitud. Selleks, et ei tekiks olukorda, et ta tuleb riiki sisse, on kolm aastat vana sõiduk, talle kantakse ka selle teise riigi ülevaatus edasi, aga seal teises riigis ka seda gaasiasja ei kontrollita ja siis Eesti lihtsalt aktsepteeriks seda, et ülevaatus kehtis, tõstame üle selle, kuigi meil juba ülevaatuse regulatsioon käsib kontrollida ka gaasiseadmeid," selgitas Soots.

"See on see koht, et riik peaks enda jaoks selle süsteemselt paika saama, kuidas ja mida ta tahab. Sa ei saa kampaania korras hakata gaasiautosid kontrollima. Kes, millal ja mis on selle eesmärk - need asjad peaksid olema ikkagi paigas," ütles ta.

Ministeerium arutab esindustega olukorda

Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu kinnitas ERR-ile, et ministeerium on saatnud autotootjatele omapoolseid selgitusi gaasiseadmete kontrollimise nõuetest Eestis.

"Eesti täidab perioodilisele tehnoülevaatusele kehtestatud Euroopa Liidu nõudeid ning läbiviidavad kontrollid tagavad elementaarse gaasiseadmete ohutuse kontrolli," teatas Salmu. "Samas tuleb arvestada, et tehnoülevaatuse käigus ei demonteerita sõiduki osasid, mistõttu puudub tehnoülevaatust läbi viival isikul juurdepääs kõikidele gaasiseadme osadele," lisas ta.

Salmu sõnul näeb CNG gaasiseadmete tehniline eeskiri ette täiendava gaasiseadme kvaliteedi kontrollimise.

"Selle nõude kohaselt tuleb iga nelja aasta järel alates sõiduki registreerimisest ning iga uuesti paigaldamise ajal kontrollida visuaalselt gaasiseadme võimalikke väliseid kahjustusi ning seisukorra halvenemist. Sellise välise vaatluse peab vastavalt tootja ettekirjutustele teostama riikliku asutuse poolt tunnustatud pädev isik ning üldjuhul näeb selline kontroll ette ka sõiduki osade, näiteks erinevate katete demonteerimist," selgitas Salmu.

Ministeerium arutabki osapooltega, kes peaks tegema seda täiendavat kontrolli, mida gaasiseadme tootja ette näeb.

"Seejärel saab hinnata ka vajalike õiguslike muudatuste sisu, kuid loodame, et ministeeriumi poolt antud esialgsed selgitused aitavad CNG gaasiseadmetega sõidukite müügi peatselt taastada," avaldas Salmu lootust.

Salmu kinnitusel on ministeerium viimaste nädalate jooksul kohalike margiesindustega olukorda kaardistanud. Järgmisel nädalal toimub osapooltega järjekordne arutelu.

Eestis on registreeritud üle 2000 gaasiseadmega auto

Maanteeameti andmetel on Eestis registreeritud kokku 2460 sõidukit, mis kasutavad CNG-d.

Neist kasutavad vaid CNG-d 917 sõidukit, nii bensiini/diislit kui ka CNG-d kasutab kokku 1543 sõidukit. Nende hulka kuuluvad nii sõiduautod kui ka bussid ja veokid.

Sõiduautosid, mis kasutavad nii bensiini kui ka CNG-d on registreeritud 1481, vaid CNG-d kasutavaid sõiduautosid on 578.