Gripi tüsistuste tõttu surnute arv on tänavu rekordiline - 2016/2017 gripihooajal suri 47 haigestunut, samas kui varasematel hooaegadel oli maksimaalne surnute arv 22.

Terviseameti teatel pöördus nädala jooksul ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5258 haigestunut, neist ligi 44 protsenti olid lapsed.

Kui haigestunute üldarv vähenes vaid kolme protsendi võrra, siis grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti.

Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova ütles, et eelmine nädal oli selle aasta esimene, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. „Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,“ ütles Sadikova.

Gripiviiruste osakaal moodustab 64 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli levinuim RS-viirus.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest. Lahkunute mediaanvanus oli 79 eluaastat.

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglasse viidud 1560 inimest, kellest 173 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul. Intensiivravi on vajanud 179 inimest, kellest üks oli 13-aastane ja 22 vanuses 20-64, ülejäänud olid vanemad kui 65 eluaastat.

Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve.