"Praegu  on Idlibis kaks miljonit inimest, teiste seas sajad tuhanded režiimi kätte langenud mässuliste linnadest evakueeritud," ütles Le Drian usutluses nädalaleele Le Journal du Dimanche päev pärast USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia õhulööke Süürias. "Seal on oht uue humanitaarkatastroofi puhkemiseks".

Ülestõusnute ja pühasõdalaste käes olev Idlibi provints on viimane, mille üle Süüria valitsusel puudub kontroll.

Iraani kõrge ametnik avaldas sel nädalal Damaskust külastades lootust, et Idlib on järgmine piirkond, mille president Bashar al-Assad pärast Ida-Ghoutat "vabastab".

Le Drian avaldas lootust, et kolme lääne suurriigi õhu- ja raketirünnakud Süüria keemiarelvaobjektidele veenavad Venemaad survestama Süüria presidenti Bashar al-Assadi läbirääkimistele seitse aastat kestnud sõja lõpetamiseks.

"Me loodame, et Venemaa mõistab...et me peame ühendama oma jõupingutused poliitilise protsessi edendamiseks Süürias, mis soosiks kriisi lõpetamist," lausus ta.

Välisministri sõnul on Prantsusmaa valmis selles suunas töötama, kuid praegu blokeerib protsessi Assad ise. "Talle surve avaldamine on Venemaa teha," ütles ta.

Le Drian ütles veebruari lõpus ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud Süüria relvarahuresolutsioonile viidates, et esimene samm peaks olema sellise relvarahu kehtestamine, millest ka tegelikult kinni peetakse.

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia esitasid laupäeval julgeolekunõukogus uue resolutsioonikavandi relvarahu jõustamiseks Süürias.

Pariis kutsus Venemaad otsima Süürias ühiselt poliitilist lahendust

Prantsusmaa kutsub pärast laupäevaseid õhurünnakuid Süüria keemiarelvarajatistele Moskvat otsima ühiselt Süüria konfliktile poliitilist lahendust.

Välisminister Le Drian ütles samas Journal du Dimanche'is ilmunud usutluses, et "maailm peaks ühendama jõud, et edendada Süürias poliitilist protsessi, mis kriisist välja aitaks".

Prantsusmaa on jätkanud Venemaaga regulaarseid kontakte ka ida-lääne pingete kasvades.

Prantsuse president Emmanuel Macron vestles Vene riigipea Vladimir Putiniga telefonitsi reedel, mõni tund enne lääneriikide raketirünnakuid.

Johnson: loodetavasti ei lähe õhulööke Süüria režiimile rohkem vaja

Briti välisminister Boris Johnson avaldas pühapäeval lootust, et lääneriigid ei pea Süüria režiimile rohkem õhu- ja raketilööke andma.

Johnson ütles BBC-le ka, et Suurbritannia ja liitlased asuvad kaaluma uusi samme, kui Süüria režiim peaks tulevikus veel keemiarelvi kasutama.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA laupäeva varahommikul antud õhu- ja raketilöögid olid proportsionaalsed ja näitasid seda, et "maailm on öelnud: "aitab juba küll"" sõnas ta.

Seni ei ole Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiim olnud nii rumal, et korraldada uus keemiarünnak, lausus Briti välisminister ja lisas, et uue keemiarünnaku korral analüüsiksid lääneriigid "valikuvõimalusi".

Leiboristist opositsioonijuhi Jeremy Corbyni sõnul olid õhurünnakud "õiguslikult vaieldavad" ning Suurbritannia peab rahvusvahelisest õigusest kinni pidama, kui tahab jääda moraalsele üleolekupositsioonile.

Tööpartei juht nõuab seaduse vastuvõtmist, mis annaks parlamendile Briti vägede kasutamise üle suurema kontrolli.

USA on uue keemiarünnaku korral valmis uuteks löökideks Süüria vastu

USA hoiatas laupäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et on valmis andma uusi sõjalisi lööke Süüriale, kui president Bashar al-Assadi režiimiväed korraldavad uusi keemiarelvarünnakuid.

"Kui Süüria režiim kasutab seda mürkgaasi uuesti, siis USA-l on relvad laetud," ütles Ühendriikide suursaadik Nikki Haley Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil, mille kutsus kokku Venemaa.

"USA president on tõmmanud punase joone ja kavatseb tagada, et sellest punasest joonest ka kinni peetakse," ütles Haley.

Venemaa resolutsioonikava USA ja tema liitlaste hukkamõistmise üle seoses rünnakutega Süüria vastu ei saanud laupäeval ÜRO Julgeolekunõukogu hääletusel piisavat toetust.

Venemaa resolutsioonikava poolt anti kolm häält. Kaheksa riiki hääletas vastu ja neli jättis hääletamata.

Moskva koostatud resolutsioonikavas nimetati rünnakuid agressiooniks ja nõuti, et liitlased hoiduksid uutest sellistest rünnakutest.

Lääneriigid kahtlustavad, et Doumas kasutati 7. aprillil kloorgaasi, mille tagajärjel hukkus Briti valitsuse andmeil 75 inimest. Kohalike meedikute ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sai rünnakus Doumale surma üle 40 inimese.

Iisraeli peaminister kinnitas toetust Süüria ründamisele

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu väljendas laupäeval "täieliku toetust" toetust Süüria USA juhitud õhulöökidele Süüria vastu.

"Juba aasta tagasi andsin ma täieliku toetuse USA presidendi Donald Trumpi otsusele koonduda keemiarelvade kasutamise vastu," ütles peaminister viidates Ühendriikide õhurünnakutele 2017. aasta aprillis.

Iisraeli kõrge ametiisik oli juba varem päeval teatanud, et USA juhitud karistuslöögid Süüriale on õigustatud Damaskuse valitsuse "mõrvalike tegude" tõttu.

"USA president Donald Trump ütles eelmisel aastal, et keemiarelva kasutamine tähendaks punase joone ületamist. Täna öösel tegutsesid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia sellest lähtuvalt, kuna Süüria jätkab oma mõrvarlikke tegusid," ütles tundmatuks jääda soovinud ametiisik.

Venemaa president Vladimir Putin helistas sel nädalal Iisraeli Netanyahule ja soovitas juudiriigil hoiduda tegutsemisest, mis tooks kaasa olukorra edasise pingestumise Süürias.

Iisrael sooritas esmaspäeval õhulöögi Süüria režiimi õhuväebaasile, milles sai surma seitse iraanlast.

Teherani toetatav Liibanoni šiiarühmitus Hizbollah hoiatas reedel, et Iisraeli sõjaline löök Süüria õhuväebaasi pihta on seadnud juudiriigi otsesesse vastasseisu  oma piirkondliku rivaali Iraaniga.

Süüria põhjaosas leidis aset tugev plahvatus

Süüria põhjaosas kärgatas laupäeval tugev plahvatus piirkonnas, kus asub baas, mida kasutavad valitsusvägesid toetavad Iraani võitlejad ja šiia omakaitseväelased, teatas vabaühendus.

Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel pole plahvatuse põhjus esialgu teada ja tegemist võis olla nii õhulöögi, aga ka näiteks õnnetusega laskemoonalaos.

"Võimas plahvatus kärgatas laupäeva hilisõhtul Aleppo provintsi lõunapiirkonnas," kirjutati ühenduse teadaandes.

Keskuse juhi Rami Abdel Rahmani andmetel viibivad piirkonnas valitsusvägesid toetavad Iraani võitlejad, šiia omakaitseväelased ja Afganistani päritolu võitlejad üksusest Fatemiyouni Brigaad.