Naftahinnatõusust võidavad ka Eesti kütusetootjad ({{commentsTotal}})

VKG ja Eesti Energia võidavad nafta hinna tõusust.
VKG ja Eesti Energia võidavad nafta hinna tõusust. Autor/allikas: VKG

Ehkki naftahinnatõus maailmaturul kergitab kütusehindu tanklates ja võib viia toodete-teenuste hinnatõusuni, on sellel siiski ka võitjaid – Eesti põlevkiviõlitootjad, kelle hinnad ja mahud on kasvu teel. Siiski on suur osa nende tootmisest kaetud tulevikuks fikseeritud hindadega.

Viru Keemia Grupp (VKG) toodab põlevkiviõli kolmes Petroteri ja kahes Kiviteri tehnoloogial töötavas õlitehases. Põlevkiviõli müüakse suurtele kauplejatele ehk treideritele ja seda kasutatakse ennekõike laevakütusena, seega tarnitakse põlevkiviõli maailmaturule, mistõttu sõltub õlist saadav hind nafta maailmaturuhinnast ehk on volatiilne.

Ehkki põlevkiviõlihind liigub sarnaselt naftahinnaga, arvetatakse viimast dollarites ja esimest eurodes, mistõttu tuleb vahe valuutakursi kõikumisest. Näiteks möödunud aastal langes dollar euro suhtes üle 16 protsendi, kergitades nafta hinna õli omast kõrgemaks.

Et tagada suure tootmisettevõtte mahtude juures stabiilsus, on VKG kontserni poliitika katta tulevikutehingutega kolmandik kuni kaks kolmandikku planeeritavate põlevkiviõlide toodangust.

„Tehinguid sõlmitakse tavaliselt kvartaalselt kuni 18-kuulisele perioodile. Käesoleval hetkel on tulevikutehingutega kaetud umbes 40 protsenti järgmise 18 kuu õlitoodangust hindadega vahemikus 250 – 320 eurot tonnist,” kommenteeris VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko ERR-ile.

Mullu väljus VKG-st 550 000 tonni õlitooteid. Kütuste kallinev maailmaturuhind on õlitootjale heaks uudiseks, mis toetab plaanide elluviimist – järgmiseks aastaks plaanib ettevõte tõsta toodangu mahtu veerandi võrra, 690 000 tonnini. Eesmärkide saavutamiseks jäädakse olemasolevate tootmisüksuste juurde ning lisapersonali selleks samuti ei värvata.

„Uute tootmisüksuste rajamiseks on mitu takistust, millest suurim on mittepaindlik ligipääs põlevkivi ressursile. Eesmärkide saavutamise tagame olemasolevate töötajatega,” selgitas Bojenko.

Eesti Energia mahud kasvavad

Ka Eesti Energia võtab kerkinud naftahinnalt manti. Samas on see nende jaoks kahe otsaga asi.

„Mõistagi, mida kõrgem on toote eest makstav turuhind, seda kasulikum see tootjale on. Samas on ka põlevkivi ressursitasud seotud raske kütteõli hinnaga ehk põlevkiviõlile kõige sarnasema suures mahus kaubeldava tootega kütuseturul: kui kütteõli hind on madal, on ka ressursitasu madalam. Kütteõli hinna kasvades kasvab ka ressursitasu,” selgitas Eesti Energia energiakaubanduse direktor Charlie Viikberg.

Põlevkiviõli liigub põhiliselt Eesti Energia õlitehaste mahutipargist mööda raudteed Sillamäe sadamasse, kust tankerid viivad selle edasiseks töötlemiseks Amsterdami-Rotterdami-Antwerpeni ehk ARA piirkonda, kus need tehakse erinevateks toodeteks, enne kui lõppklientidele üle maailma edasi müüakse.

Eesti Energia toodab õli kolmes tehases: kahes Enefit 140 ja ühes Enefit 280 tehnoloogial põhinevas tehases.

„Tootmine käib plaanipäraselt ja hetke maailmaturuhinnad kahtlemata soosivad põlevkivist õli tootmist,” ütles Viikberg. „Üks Enefit 140 seade on praegu plaanilises hoolduses, teised tehased töötavad. Hetkel lisapersonali värbamist ei toimu. Meil ei ole uusi tootmisseadmeid juurde tulnud, mis mehitamist vajaksid.”

Millises mahus Eesti Energia praegu õli toodab ja mis hinnaga seda müüb müüb, börsiettevõte enne aprilli lõppu avalikustada ei tohi. Mullu tootis energiahiid 395 000 tonni põlevkiviõli, müües seda keskmiselt 233 euroga tonnist. Võrreldes aasta varasemaga kasvas tootmine möödunud aastal veerandi võrra ehk 77 000 tonni.

Ka Eesti Energia tegutseb valdavalt fikseeritud hinnaga tulevikutehingute peal.

„2017. aasta lõpu seisuga olime 2018. aastaks fikseerinud 297 000 tonni põlevkiviõli müügi hinnaga 256 eurot tonnist. 2019. aastaks olime 2017. aasta lõpu seisuga fikseerinud 143 000 tonni põlevkiviõli müügi hinnaga 261 eurot tonnist,” loetles Viikberg.

Tänavuse esimese kvartali tulemused avaldab börsiettevõte 27. aprillil.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: