ERR Strasbourg'is: parlamendisaadikud pole Macroni ideedest ühtmoodi vaimustuses ({{commentsTotal}})

Prantsusmaa president Emmanuel Macron tutvustas Strasbourg'is Euroopa Parlamendis peetud kõnes oma nägemust Euroopa Liidust. Parlamendisaadikud ei olnud ühtmoodi Macroni ideedest vaimustuses.

Macroni sõnul on Prantsusmaa valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu eelarvesse. Ta kutsus eurooplasi ehitama Euroopa Liitu kui liberaalse demokraatia kaitsevalli korrapäratu ja ohtliku maailma eest. Ta lisas, et isekas rahvuslus võtab maad ja see viitab kodusõja atmosfäärile Euroopas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Macroni nägemuse kohaselt tuleks kehtestada digimaks ettevõtetele, toetada põgenikke, reformida ühisvaluutat eurot ja majandusliitu.

"Ma tahan vältida halvavat illusiooni, mis - ja ärgem seda unustagem siin ega mujal - tõukab meie kontinenti segaduse suunas. Tugeva jõu, natsionalismi ja vabadustest loobumise illusiooni. Ma hülgan Euroopas leviva mõttesuuna,
mis kuulutab demokraatia jõuetuks. Vastus meid kõikjal ümbritsevale autoritaarsusele ei peitu autoritaarses demokraatias, vaid demokraatia autoriteedis," kõneles Macron.

Strasbourg'is viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles, et kuigi oli parlamendisaadikuid, kes võtsid Macroni sõnumi vastu vaimustusega, oli ka neid, kes sama hästi ei arvanud.

Tralla küsis Eesti parlamendisaadikutelt arvamust Macroni mitmekiiruselise Euroopa mõtte kohta. Saadikutele valmistas muret, et see võib tekitada olukorra, kus Pariis ja Berliin lähevad teistelt eest ära ja väiksematel jääb sõnaõigust vähemaks.

"Ühelt poolt on EL-i kritiseeritud selle pärast, et otsuste tegemine võtab liiga kaua aega. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa lepivad varasemalt kokku, siis kindlasti otsused lähevad kiiremini. Aga teiselt poolt tekib küsimus, et kus siin väikeste riikide koht on? Kus väikesed riigid saavad aktiivselt EL-i poliitikakujundamises kaasa rääkida? See on meie jaoks kindlasti hirm, et me jääme sellest asjast eemale," kommenteeris Kaja Kallas.

Yana Toomi hinnangul ei võta Macron seda ideed tõsiselt. "Pigem on see selline vihje ja manööverdamisruum kõikvõimalikes läbirääkimistes. Umbes nii, et kui te ei maksa nii palju, siis võite jääte teise ešeloni. Midagi sellist," ütles ta.

"See valik on alati olemas ja peabki olema, kui me räägime suveräänsuse säilitamisest. Igaühel on võimalus otsustada, kas kiiremini või mitte, kas rohkem ühineda, millistes valdkondades. See peab olema kindlasti Eesti rahvuslik suveräänsus, mille juurde me jääme," rääkis Tunne Kelam.

"Ma arvan, et see on meile väga vajalik ja meie kui väikeriik oleme stardikiirenduses ju väga head. Keegi ei käsi meil aeglane olla. Teisest küljest, kui me mõtleme 27 või 28 või mine tea mitme liikmesriigiga EL-i peale, siis nii ei saa olla, et Poola paneb veto. Liberum veto, me teame ajaloost, oli Poola riigi kadumise põhisüüdlane. Ja seda EL-ile ju keegi tegelikult ei tahaks," kommenteeris Indrek Tarand.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: