"Peame Euroopa demokraatia ja suveräänsuse uuesti üles ehitama ja andma kodanike kindluse, et suudame neid kaitsta maailma ebakindluse eest. Kõige suurem viga oleks, kui loobuksime oma mudelist, identiteedist. Meie identiteet on indiviidi austamine, liberaalne demokraatia on meie väärtus" rääkis Macron.

Prantsuse president astus vastu mitmel pool maailmas ja ka Euroopa kasvavale autoritarismile. "Ma ei taha et liiguksime natsionalismi, liberalismist loobumise suunas. On küll levimas arvamus, et liberaalsus on languses ja autoritarism tõusmass. Aga see ei ole nii!" kinnitas Prantsuse president.

"Mõnikord kuuleme, et rahvas ei taha rohkem Euroopat. Mõned jäävad seda uskuma. Mõned ütlevad ka, et me ei tohi rahvast liialt surevstada. Ma arvan, et ei saa kritiseerida ilma lahendusi pakkumata. Mitte rahvas pole Euroopa ideest loobunud, vaid nad on vihased, kuna neile tuleb pakkuda uusi lahendusi praegustele probleemidele. Mitte natsionalismile pöördunud lahendusi," leidis Macron.

Prantsuse president kordas oma üleskutset pidada Euroopa riikides kodanikega diskussioone selle üle, millist Euroopa Liitu nad soovivad. "Ma ei taha mitte mingisugust autoritaarsust. Peame korraldama tõelise debati Euroopa üle. Tahame elava demokraatiaga Euroopat. Sellesse usun mina," rääkis Macron.

Macron tõi esile rände-, kliima-, energeetika- ja digitaalsest arengust tulenevate uute probleemidega, millega Euroopa Liit peab tegelema. Samuti kutsus ta reformima Euroopa majandus- ja rahaliitu. "Euroopa suverääänsust tuleb ehitada üles ka mujal, kus peame Euroopa kodanikke kaitsma," märkis Prantsuse president. "Just siit Euroopa Parlamendis peame Euroopa renessanssile uue elu siisse puhuma. Loodan, et siin ületame lõhed ida ja lääne, põhja ja lõuna vahel," rääkis Macron.

"Mina olen perekonnast, kes olnud tuttav kõigi meie ajaloo külgedega. Ma ei taha olla põlvakonnast, kes need unustab. Tahan olla põlvkonnast, kes kaitseb demokraatiat - see pole kulund. See on mineviku võitluste vili," ütles Macron.

Macroni kõne europarlamendis on vaatlejate hinnangul üks tema sammudest Euroopa integratsiooni uuesti käivitamiseks. Oma esimese Euroopa tulevikule pühendatud kõne pidas Macron sügisel Sorbonne'i ülikoolis ning järgmiseks oluliseks sünndmuseks peetakse Macroni veel sel nädalal toimuvat kohtumist Berliinis Saksa kantsleri Angela Merkeliga.

Macroni esitatud ideede alusel ellukutsutavad algatused saavad avalikkuselt esimese hinnangu aasta pärast, kui toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Macroni kõne on järjekorras neljas Euroopa Parlamendi arutelu EL-i riigi- ja valitsusjuhtidega Euroopa Liidu tuleviku üle. Jaanuaris esines europarlamendis oma nägemusega Iirimaa peaminister Leo Varadkar, veebruaris Horvaatia peaminister Andrej Plenkovic ja märtsis Portugali peaminister António Costa.

Macron: EL ei saa enne sisemisi reforme laieneda

Macron ütles, et soovib Lääne-Balkani riikide püsimist Euroopa-kursil, kuid Euroopa Liit ei saa neid enne oma sisereformide elluviimist liikmeks võtta.

"Peame tooma [Lääne-Balkani riigid] Euroopale lähemale. Samas püsib geopoliitline oht, et need riigid võivad liikuda Venemaa või Türgi poole," rääkis Macron.

"Kuid omalt poolt ma ei toeta laienemist enne, kui suudame reformida Euroopat," ütles Prantsuse president. Ta viitas erimeelsustele 28-liikmelises Euroopa Liidus, mis võivad muutuda veelgi raskemini hallatavaks, kui liikmesriike saab olema 30 või rohkem.

Euroopa Liit on ametlikult kandidaatriikideks tunnistanud Lääne-Balkanil Montenegro, Serbia, Makedoonia, Albaania ning potentsiaalsed kandidaatriigid on ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo.

Macron: Süüria objekte rünnati rahvusvahelise üldsuse au kaitseks

Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA ründasid 14. aprillil Süüria keemiarajatisi rakettidega rahvusvahelise üldsuse au kaitseks, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron teisipäeval.

Macroni sõnul peavad need, keda šokeerivad pildid kloorirünnaku ohvriks sattunud inimestest, ühiselt välja astuma oma õiguste kaitseks. "Kas me ütleme, et meie õigused ja põhimõtted kehtivad vaid meile? Ei, see lihtsalt pole vastuvõetav," lausus Macron Euroopa Parlamendis peetud kõnes.

"Kolm riiki sekkus ning olgem päris avameelsed - seda tehti rahvusvahelise üldsuse au kaitsmiseks," ütles ta.

Raketirünnak viidi ellu "legitiimses ja mitmepoolses raamistikus ning väga suunatud moel, milles polnud ühtegi inimohvrit, et hävitada kolm rajatist, kus keemiarelvi kas toodeti või töödeldi," lausus Macron.

"Need löögid ei lahendanud ilmtingimata midagi, kuid arvan, et need olid tähtsad."

Ta rõhutas kõnes, et Süüria president Bashar al-Assad on sõjas omaenda rahvaga.

Macron kutsus EL-i valimistel energilisele kampaaniale

Prantsuse president kutsus teisipäevases kõnes üles energilisele kampaaniale järgmise aasta Euroopa Liidu valimistel.

"Oluline on pidada demokraatlikku ja kriitilist debatti selle üle, mida tähendab Euroopa," rõhutas Macron.

Prantsuse riigipea sõnul soovivad kodanikud EL-i jaoks "uut projekti", mis vastaks nende muredele ja kartustele muutuvas maailmas.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019. aasta mais.

Macron: Prantsusmaa on valmis suurendama panust EL-i eelarvesse

Macroni kinnitusel on Prantsusmaa valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu järgmisesse eelarvesse.

"Prantsusmaa on valmis oma panust (Euroopa Liidu eelarves - BNS) suurendama," teatas Macron oma Euroopa Liidu arenguvisooni tutvustades.

Macron ütles ka, et toetab ideed kaasata Euroopa Liidu eelarve omavahenditena maksustamist energiaallikate valdkonnas.

Prantsuse president tutvustas oma kõnes ideid, kuidas Euroopa Liitu arendada ning tugevdada, pidades silmas ka Ühendkuningriigi lahkumist ühendusest.

Euroopa Komisjon teeb maikuus ettepaneku Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks. Selle alusel algavad kõnelused liikmesriikide vahel, millele järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.

2021. aastal algava EL-i mitmeaastase eelarve läbirääkimistel tuleb arvestada, et pärast Ühendkuningriigi lahkumist panustavad ühtsesse kassasse 28 asemel 27 liikmesriiki. Praeguse, 2014-2020 eelarveperioodi maht on ligikaudu triljon eurot. See teeb EL-i iga-aastase eelarve suuruseks umbes 145 miljardit eurot, Ühendkuningriigi netopanus sellest on umbes 10 miljardit.

Varasemalt on Saksamaa suurtest riikidest teatanud, et on valmis oma panust Euroopa Liidu uude eelatrvesse suurendama.

Macron Nord Streamist: tuleb säilitada oma energisõltumatus

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles teisipäeval Euroopa Parlamendis Vene gaasitoru Nord Stream 2 ehitamise teemat kommenteerides, et igal juhul tuleb tagada Euroopa energiasuveräänsus. 

"Meie sooviks on mitte milleski järele anda oma energiasuveräänsuses. see puudutab ka meid ümbritsevaid riike," ütles Macron Euroopa Parlamendi debati käigus saadikute küsimustele vastates. "Kui teie sõltuvus suureneb ühest või teisest Euroopa-välisest energiapakkujast, siis see ei ole hea otsus," lisas Prantsuse president.

Macron viitas ka Saksa kantsleri Angela Merkeli hiljutisele lubadusele, et Nord Stream 2 ehitamise korral peab säilima ka gaasitransiit läbi Ukraina. 

Prantsuse president rõhutas ka vajadust edendada sellist energiapoliitikat, mis vähendaks CO2 heitmeid, edendaks taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning seega järgiks Pariisi kliimaleppe tingimusi.  "Mina ei annaks järgi pakkumistele, mis suurendavad CO2 heitmeid või seavad sõltuvusse kolmandatest suurtest energiapakkujatest," märkis Macron. 

Merkel ootab kohtumisest Macroniga EL-i reformimise ehituskivi

Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnul ootab ta, et eelseisvast kohtumisest Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga saab järjekordne ehituskivi Euroopa Liidu reformimises.

EL-i majanduse ja eurotsooni reformimise ning teaduskoostöö, ühise varjupaiga-, välis- ja kaitsepoliitika kõnelustel on vaja suuremat kiirust, lausus Merkel teisipäeval.

"Leiame ühiseid lahendusi Prantsusmaaga juunis toimuva (EL-i tippkohtumise) ajaks... Ma pole mures, et me ei suuda kokku panna tugevat paketti," lisas ta.

Merkel kohtub Macroniga neljapäeval. Kantsleri sõnul toimub peatselt ka Prantsuse ja Saksa ministrite kohtumine.

Taani peaminister kiitis Macroni kõnet Euroopa Parlamendis

Oli hea kuulda Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni ärgitamas riike konsulteerima oma kodanikega Euroopa Liidu tulevikust, kommenteeris Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen Macroni kõnet Euroopa Parlamendis.

"Vajame, et Euroopa töötaks kodanike heaks, mitte vastupidi," lausus Løkke Rasmussen.

"Ma olen alati uskunud, et EL peaks olema kodanikele võimalikult lähedal" ning "suur suurtes asjades ja väike väikestes asjades", lisas ta.

"Eelarve suurendamise asemel suudab EL teha rohkem, kui koondab ressursid valdkondadele, kus EL-il on suur lisandväärtus," ütles peaminister.