"Välisilm": Korea lahendus nõuab ränka vaeva ja Kimi heatahtlikkust
Põhja- ja Lõuna-Korea riigijuhid leppisid reedel kokku, et töötavad tuumarelvade kaotamise nimel Korea poolsaarelt ning veel selle aasta sees tuleks jõuda Korea sõja ametliku lõpetamiseni. See aga nõuab ränka vaeva, eelkõige aga Kim Jong-uni heatahtlikkust, ütles "Välisilma" saatele Korea sündmustega tuttav Erki Loigom Hiina piiriäärest Dandongi linnast.
Kim Jong-un ja Moon Jae-in kohtusid piirikülas Panmunjomis väga sõbralikus õhkkonnas, astudes käest kinni hoides üle piiri. Tippkohtumise deklaratsioonis avaldavad nad soovi alustada koos Hiina ja/või USA-ga Korea sõja lõpetamise konverentsi, mille eest on nii mõnigi Lääne ajakirjandusväljaanne pakkunud, et võiks hakata Nobeli rahupreemiale mõtlema.
Tippkohtumise ajal Hiina ja Põhja-korea piirilinnas Dandongis viibinud Erki Loigom peab seda liiga ennatlikuks.
"See on temaatika, kus võiks hinnata sellist osaliste tahet, kui on olemas järgmiste töögruppide mingisugused teekavad ja esimesed tagasisided, kuidas neid täidetakse. Täna ei ole nad öelnud, et loobuvad tuumarelvast, nad on pigem ajutiselt katkestanud ja lasevad inspektoreid ligi, näidates üht väidetavat kokku kukkunud objekti, kuid satelliidilt näeme, et on kaks täiesti uut polügooni veel, kus kaevatakse. Usaldust on veel liiga vähe, et Nobeli rahupreemiateni jõuda," rääkis ta.
Riigijuhid istutasid ühise rahu sümboliseeriva puu, mille juurtele panid mõlemad oma riigist toodud mulda. Sümboolsust oli palju, kuid lubadusi anti ka - sidepidamisbüroo avamine tööstuslinnas Kaesongis ning ka ettevalmistused sõja järel lahutatud perekondade kohtumiseks. Niivõrd kiire sula põhjuseks on majandussanktsioonide mõju, mistõttu on Põhja-Korea ja Hiina sundseisus. Hiina piiri ääres Dandongis oodatakse sula jätkumist ja veelgi enam.
"Nende põhiline ootus on majandusega seotud. Kogu see Hiina ja Põhja-Korea piiriala on omaette majandusruum, kus üksteisest sõltumine on niivõrd suur," nentis Loigom ja rõhutas, et linn on sisuliselt ehitatud eelduse alusel, et Põhja-korea muutub ja avaneb ning majanduselu hakkab jooksma. Praegu olevat aga linn, kuhu mahuks kolm miljonit inimest, üsnagi pooltühi ja seal elab vaid 80 000 inimest.
USA president Donald Trump on juba jõudnud säutsuda, et Korea tippkohtumine oli suurepärane ja peagi on kokku lepitud ka tema maikuine kohtumispaik Kim Jong-uniga.
"Ameeriklased on natukene pragmaatilisemad, nad tahavad saada rohkem, kindlaid asju, lepime kokku, kontrollime. Kardan, et selline lähenemine Kimile - kiiresti ja palju - ei pruugi toimida," sõnas Loigom.
Toimetaja: Laur Viirand