Kimi ja Mooni ühisdeklaratsioon: tuumarelvadeta Korea poolsaar ja rahulepe ({{commentsTotal}})

{{1524820920000 | amCalendar}}
Kim Jong-un ja Moon Jae-in kahe Korea vahelises piiritsoonis pärast rahu sümboliseeriva puu istutamist.
Kim Jong-un ja Moon Jae-in kahe Korea vahelises piiritsoonis pärast rahu sümboliseeriva puu istutamist. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Põhja-Korea juht Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in allkirjastasid reedesel ajaloolisel kohtumisel ühisdeklaratsiooni, millega leppisid kokku teha koostööd Korea poolsaare muutmisel täielikult tuumarelvavabaks. Samuti kinnitasid nad eesmärki tagada poolsaarel rahu ning muuta praegune relvarahu püsivaks rahulepinguks.

Lisaks on deklaratsioonis (täismahus SIIN ja SIIN) lubadused kärpida vastastikku relvastust, lõpetada "vaenulikud sammud", muuta praegune tugevalt sõjaväestatud kontrolljoon "rahutsooniks" ning pürgida mitmepoolsete läbirääkimiste poole kolmandate riikidega, näiteks Hiina ja USA-ga, vahendasid Reuters, BBC jt.

Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõja asjus pole kaks riiki endiselt juriidilises mõttes rahulepet sõlminud. Nüüd on aga deklaratsiooni kohaselt plaanis see sõlmida juba käesoleval aastal relvarahu 65. aastapäevaga seoses.

Tuumarelvi puudutavas osas ei ole otseselt juttu Põhja-Korea tuumarelvadest, vaid ühisest eesmärgist muuta Korea poolsaar täielikult tuumarelvavabaks ning teha seda koostöös rahvusvahelise kogukonnaga.

1. maist lõpetatakse piiritsoonis ka igasugune vastastikune propaganda edastamine.

"Korea poolsaarel ei tule enam sõda ja seega on alanud uus rahuajastu," seisis ühisdeklaratsioonis.

Oluliseks lubaduseks on ka korraldada sõja tõttu lagunenud perekondade ühendamine.

Samuti on plaanis ühendada ja Põhja-Korea puhul ka kaasajastada raudteid ja maanteid.

Lisaks on kavas edaspidi ühiselt spordivõistlustel osaleda.

Ühisdeklaratsiooni rakendamiseks ja kahe riigi võimuesindajate suhtluse hõlbustamiseks luuakse ka ühine kommunikatsioonikeskus Gaeseongis Põhja-Koreas.

Samuti teatati seda, et sügisel läheb Lõuna-Korea president Moon Pyongyangi visiidile.

Pärast ühisdeklaratsiooni allkirjastamist ühinesid riigijuhtidega ka abikaasad. BBC on teinud ka ülevaate sellest, mida pidulikul õhtusöögil pakuti.

Õhtusöögi järel (Eesti aja järgi kella 15.30 paiku) naasis Kim koos delegatsiooniga Põhja-Koreasse.

Kuna ühisdeklaratsioonis mainitud eesmärkide - näiteks tuumarelvade kaotamine - kohta väga detailseid lauseid ei olnud, on suurte lubaduste täitmise protsess endiselt ebaselge ning paljud välispoliitika eksperdid on reaalsete sammude asjus jätkuvalt skeptilised.

Mõned tähelepanuväärsed tsitaadid

Tuuma- ja raketikatsetuste teemal

Kim Moonile: "Ma kuulsin, et teie uni mitmeid kordi häiritud seoses riikliku julgeolekunõukogu istungitega. Ma seisan selle eest, et teie und enam ei häiritaks."

Põhja-Korea taristuprobleemidest

Kim Moonile: "Mulle teeb muret, et meie transpordi olukord on nii ahlb, et see võib teile ebamugavust tekitada, see võib minu jaoks olla piinlik, kui te külastate Põhja-Koreas pärast elamist Lõuna-Korea keskkonnas."

Lõuna-Korea presidendipalee külastamisest

Moon: "Ma saan teile näidata palju paremaid vaateid, kui te mulle Sinisesse Majja külla tuleksite."

Kim: "Tõesti? Ma tulen Sinisesse Majja alati, kui te mind kutsute."

Vastuvisiidist

Moon: "Kui te tulete Lõunasse, millal võiksin ma äkki omakorda Põhja-Koread külastada?"

Kim: "Tulge äkki kohe praegu üle?"

Seejärel astus Moon korraks üle joonest, mis tähistab Põhja-Korea territooriumi algust.

Otseülekanne, mis hiljem muutub täismahus videoks: 

Videod ja fotod kohtumisest:

 

Nii alustas programmi Põhja-Korea riigitelevisioon:

Taust: Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületas

Kim oli esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületas, ning Lõuna-Korea võttis teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsis Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ei tulnud.

Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leidis aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.

Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.

Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.

Läbirääkimised leidsid aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning Põhja-Korea esindajad läksid lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.

Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutasid riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutati nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. Ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.

Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.

2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.

Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.

Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast.

 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: