"Eks me hoiame nendel arengutel silma peal, mis puudutab nii Rail Balticut kui ka tunnelit, aga igapäeva investeerimisotsustes need ei ole täna määravad," ütles Pärgmäe ERR-ile.

Raudteetunneli valmimist aastaks 2024 Pärgmäe realistlikuks ei pea. Kui, siis valmib see teoreetiliselt tema hinnangul pigem aastal 2035. Ta märkis, et selleks ajaks on lennureisijate arv maailmas kahekordistunud. Pärgmäe arvates leiavad oma koha ja turuniši nii Riia, Tallinna kui ka Helsingi Vantaa lennujaam. Riiat nimetab Pärgmäe piirkondlikuks sõlmlennujaamaks, Tallinnat odavlendudele ja Euroopa sisestele lendudele keskendunud lennujaamaks ning Helsingit peamiselt interkontinentaalseid lende teenindavaks lennujaamaks.

"Kui me aga räägime odavlennufirmade osakaalust, siis Tallinnas on sellel aastal odavlennufirmasid palju rohkem kohal kui Helsingis. Teoreetiliselt me võime öelda, et siin tekib täiesti sünergia," rääkis Pärgmäe.

"Ma arvan, et see tunnel võib turgu muuta, aga pigem see tuleb kasuks," sõnas Pärgmäe, kes pakkus, et näiteks tuleks Helsingist reisijaid juurde, kes soovivad odavlennufirmadega lennata.

"See saabki toimida mõlematpidi. Sest näiteks lennujaamatasude põhiselt Helsingi on veidi kallim lennujaam kui Tallinn. See on ka selgelt sellepärast, et nad teenindavad suuri, interkontinentaalseid lende, nende vajadused on teistsugused. Tallinna eesmärk on hoida oma tasud võimalikult madalal, et siia tuleks lendama kõik regionaalsed vedajad, kes seda vähegi soovivad. Sellisel juhul võibki suure tõenäosusega tekibki suur ühine linnastu, millel on kaks lennujaama, millest üks on interkontinentaalne ja teine teenindab rohkem Euroopa lende," rääkis Pärgmäe.

"Lihtsalt turg muutub ja tekivad uued võimalused. Lennureisijaid peaks jätkuma kõikidele lennujaamadele," lausus Pärgmäe veel.