Andres Hunt: kavandatav tunnel laevaäri ei õõnesta ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Tallinna Sadam, Tallink ja majandusministeerium usuvad, et Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei tapaks siinse mere laevandust. Küll tõdevad kõik, et reaalsest tunnelist on veel veidi vara rääkida.

Tänaseks on Tallinna-Helsingi tunnelist küll idee tasandil kui ka veidi tõsisemalt räägitud. Varasematele riigi- ja eurorahaplaanidele on lisandunud ka eraraha jõuka Soome IT-ettevõtja Peter Vesterbacka näol, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eestist käib Soome regulaarselt ja vähemregulaarselt tööle mitukümmend tuhat inimest, mistõttu elavdaks parem ja kiirem ühendus kindlasti ka mõlema pealinna majandust.

Samal ajal seilab nii Soome lahel kui ka mujal Läänemerel piirkonna edukaim reisilaevafirma Tallink. Ettevõtte juhatuse aseesimees Andres Hunt siiski ei karda, et juhul kui tunnel kunagi ka valmis ehitataks, see reisilaevaäri õõnestama hakkaks.

"Kindlasti jääb alles. Ka Euroopas teistes tunneliga lahtedes on laevaliiklus alles ja ta jääb kindlasti alles," ütles Hunt.

Tema sõnul on küsimus selles, mis tingimustel tunnel valmis ehitataks ehk kuidas see just toetusskeemide tõttu laevandust mõjutama hakkaks.

"Täna riigid laevandusse ei doteeri. Selles suhtes tekib ebavõrdne situatsioon, kus meie ühendame kahte linna, kahte riiki, veame reisijaid ja kaupu, meid ei doteerita," rääkis Hunt.

Seni on lahte ületavate reisijate arv aasta-aastalt kasvanud ja prognooside järgi kasvab ka edasipidi. Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul moodustab laevandus koos mõjudega logistikasse ja turismi üle kümnendiku Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Lisaks on Tallinna Sadam reisijateveo arvestuses Euroopa neljas.

Kalmu sõnul oleks tunnelil kindlasti majandusele positiivne mõju, ehkki selle valmimine jääb pigem kaugemasse tulevikku.

"Ma arvan, et see on väga oluline kaksiklinna ja uue paradigma tekkimiseks. Aga ma usun, et see tunnel tuleb mingisuguse uue tehnoloogiaga, mis annab kiire liikumise ehk tõelise väärtuse, et sa oled 10 minutiga Helsingis," rääkis Kalm.

Ta lisas, et näiteks La Manche'i väinal ehk Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel suurenes pärast tunneli ehitamist ka laevaliiklus.

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas toob teema aga siiski maa peale tagasi ja ütleb, et ehkki ennustamisega võib ju tegeleda, on täna kõigest sellest veel veidi vara rääkida.

"Tunnel, see on niivõrd suur projekt, nii suurte rahamahtudega, niivõrd pikaajaline. Ma arvan, et täna on üldse vara sellega arvestada. Juhul kui Euroopa Liidu abivahendeid on võimalik saada, siis on võimalik seda kaaluda. EL on täna öelnud, et tehke kõigepealt valmis Rail Baltic ja siis vaatame edasi," selgitas Kuningas.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: