Lennujaama eesmärk on 2018. aastal teenindada ligikaudu 2,9 miljonit reisijat. See number põhineb lennujaama prognoosil ja istekohtade arvul, mis lennufirmad on müüki pannud. Samuti toetab lennujaama hinnangut soodne olukord lennundusturul – 2017. aastal kasvas Euroopa lennundusturg 8,5 protsendi ja Eesti turg 19 protsenti.

“Kuna Eesti ilmad on olnud viimastel aastatel kenasti öeldes keskpärased ja majandus on jõudsalt kasvanud, siis inimesed otsivad üha enam võimalust nii suvel kui talvel puhkama lennata,” selgitab Pärgmäe.

Nõudlus siseturul ning terav konkurents lennundusturu odavamas hinnaklassis on aidanud kasvatada otseühenduste arvu eelseisval suvehooajal 41 regulaarliinini. Kuna Tallinna lennujaam on pigem regionaalne õhuvärv, siis on suurima reisijate mahuga otseühendused Helsingi, Frankfurdi ja Riiaga, mis teenivad reisijaid sõlmjaamadena jätkulendudeks igale poole maailmas.

Nõudluse kasvu Eesti siseturul on märganud odavlendude pakkujad nagu näiteks RyanAir, Vueling ja sel suvel alustav WizzAir. Samas tõdeb Pärgmäe, et Eesti on paljudele lennufirmadele kauge sihtkoht. “Eesti asub Euroopa põhilistest lennundusturgudest ja suurtest sõlmjaamadest kahe kuni kolme tunni kaugusel, Vahemereriikide osas isegi kaugemal, mis teeb siia lendamise suhteliselt kalliks,” märgib Pärgmäe. Praeguseid olusid soodustab ka madalal püsiv nafta hind, mis on vähendanud lennufirmade suurimat püsikulu märkimisväärselt ning lubab avada julgemalt uusi lennuliine.

Lennujaama töö on vedajatele välja pakkuda otseliinide võimalusi. Selles osas tehakse koostööd teiste lennujaamadega, kellega asutakse ühiselt potentsiaalseid vedajaid otsima. Otseühenduse loomisel valitakse partner-lennujaamaks tavapäraselt sihtkoht kuhu Eesti reisijad eelmistel hooaegadel läbi suuremate sõlmjaamade jõuda on soovinud ehk kus on nõudluspotentsiaal.

Lennujaam suhtleb regulaarselt ligikaudu 25 nii Tallinnasse juba lendava, kui ka uue lennufirmaga. “Meil on hetkel puudu näiteks ühendused Rooma, Madriidi, Malaga ja Zürichi ning sinna sobiva ühenduse leidmise nimel töö käib,” tunnistab lennujaama kommertsdirektor.

Uute liinide avamine on suur kombineerimine, sest kuigi huvitatud vedajaid võib leiduda, ei pruugi näiteks klappida lennujaamade võimaldatud maandumisajad ehk maandumisslotid. Lisaks sellele võivad lennujaamad küsida erinevates ajavahemikes lennukite teenindamise eest erinevat tasu.

Pärgmäe sõnul on lennunduses tervikuna toimumas hindade ja teenuspakettide ühtlustumine. “Inimesed ostavad tänapäeval eelkõige hinda ja selles osas peavad olema omavahel konkurentsivõimelised nii täisteenus kui odavlennufirmad,” leiab Pärgmäe. Konkurentsivõime tagamiseks on võivad lennufirmad olla vaheti aktiivsemad uute liinide otsijad kui lennujaamad.

Huvi märganuna on proovinud Tallinna lennujaam mitmekesistada oma vedajate ringi, mistõttu teenindab sel suvel otseühendusi 16 erinevat lennufirmat. Kuigi Pärgmäe ei salga, et lennujaam on kasu lõiganud Nordica üleootuste kiirest arengust, leiab ta siiski, et Tallinn toetub vähem koduvedajale kui näiteks Riia ja Helsingi.
 

“Ühele vedajale panustamine teeb nad (Riia ja Helsingi lennujaamad – toim.) väga sõltuvaks selle käekäigust,” leiab Pärgmäe. Tema sõnul annab laiem valik lennufirmasid õhuväravale hea ülevaate uute täitmata turunišide leidmisel ning leitud sihtgrupile vastava liini ja vedaja leidmisel. “Meie ülesanne on pakkuda võimalikult häid otseühendusi Tallinnast ja praktika näitab, et nende ühenduste olemasolul eelistavad eestlased ka kodust lennujaama kasutada,” toonitab Pärgmäe.

Lennujaama teenindusvõimekusel on piirid, sest praegusel kujul suudab terminal ära teenindada kolm miljonit reisijat aastas. Aga kuna juba tänavuseks suvehooajaks prognoositakse 2,9 miljoni reisija täitumist, siis planeeritakse pidevalt laiendustöid ja otsitakse viise, kuidas veelgi rohkemal arvul lennukeid vastu võtta.

“Suur osa lennujaama kuludest on infrastruktuuri ülalpidamisega seotud püsikulud, mis ei sõltu otseselt lendude arvust. Näiteks tuleb lennurada hoida talvel lumevaba sõltumata sellest, kas päevas maandub kümme või sada lennukit,” selgitab Pärgmäe.