Arendusjuht fraktsioneerimistehasest: kasutame kogu puidu maksimaalselt ära ({{commentsTotal}})

Fraktsioneerimistehase tehnoloogia võimaldab kõik komponendid puidust kätte saada.
Fraktsioneerimistehase tehnoloogia võimaldab kõik komponendid puidust kätte saada. Autor/allikas: Meky/Creative Commons

Puidu fraktsioneerimistehast ette valmistav Graanul Investi arendusjuht Peep Pitk selgitab, miline on tehase tehnoloogiline erinevus tselluloositootmisest ning miks biotehnoloogial baseeruvad tehased peaksid olema väikesed.

Peep Pitk selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et puit koosneb kolmest põhikomponendeist: hemitselluloosist, tselluloodist ja ligniinist. Kui senised tehnoloogiad on võtnud fookusesse üksnes tselluloosi eraldamise puidust, käsitades ülejäänud komponente kasutute kõrvalproduktidena, siis uue generatsiooni tehnoloogial põhinev fraktsioneerimistehas võtab fookusesse kõigi kolme produkti võimalikult puhtalt kättesaamise toormest.

"Kui me paneme potti kartuli, porgandi ja lihatüki, ja me paneme selle poti keema eeldusel, et me võtame sealt potist materjali välja siis, kui liha on valmis, siis on seal lihatükk, mille me saame võib-olla lusikaga kätte, aga kõik ülejäänu on lihtsalt üks püree. Ja see püree ongi see probleem - sellest püreest mingit lisandväärtust saada peale energia on suhteliselt keeruline," piltlikustas Pitk.

"Meie lähenemine fraktsioneerimise kaudu on see, et sa ehitad selle keeduprotsessi üles nii, et sul saab kõigepealt valmis kartul, võtad kartuli välja, siis saab valimis porgand, võtad porgandi välja, ja lõpuks saad liha ka veel kätte," tõi Graanul Investi arendusjuht välja kahe tehnoloogia peamise erinevuse.

USA biotehnoloogia ettevõtte Sweetwater Energy ekstruudertehnoloogia võimaldab Pitki sõnul saada 90 protsenti kasulikest toodetest puidust kätte kas suhkrute või ligniinina. Ligniinist saab aga toota põhimõtteliselt kõike, mida naftastki: ehitusmaterjale, vaike, värve, autotööstuse biokomposiite jm keemiatööstuse vaheprodukte.

„See on USA-s töötava prototüübina üleval, me oleme Eesti biomassi seal katsetatud, oleme saanud enda jaoks väga paljulubavaid tulemusi, aga see on ainulaadne teadusarendusprojekt," selgitas Pitk.

Ekstruuder on sisuliselt kruvipress, mis iseenesest ei ole uudne tehnoloogia ja mida kasutatakse ka mh plasti-, metalli- ja toiduainetetööstuses, ent uudne on selle käitluse viis, mis võimaldab saada kolm põhikomponenti üksteisest suhteliselt puhtalt eraldatud.

Koostootmisjaam aitab ressursse kokku hoida

Koostootmisjaamana tegutsema asuv puidu fraktsioneerimise demotehas kasutab ära Graanul Investi pelletitehase auru, eletrit, vett, aga ka tööjõudu. Tekkiv reovesi on Pitki sõnul võrreldav toiduainetetööstusega, nii et tööstuslikud tehnoloogiad on selleks olemas, mistõttu ei ole keskkonnareostus nende seisukohast probleem.

"Kõik gaasid, mis tulevad välja ekstruuderpressist, suunatakse otse koostootmisjaama, põletatakse ära koos biomassiga, millest toodetakse elektrit ja soojust,” kirjeldas Pitk protsessi. Selle tulemusel kasutab fraktsioneerimistehas ühe puiduühiku kohta kümme korda vähem vett kui kavandatav Est-For Investi tselluloositehas ning modulaarsete väiketootmisüksuste tulemusel on fraktsioneerimistehase mõju 50 kuni 100 korda väiksem kui Tartu lähistele kavandataval tselluloositehasel.

"Biomajandustööstust ei saa üles ehitada samadel alustel, nagu kunagi tehti tööstusrevolutsiooni aegselt – minimaalne keskkonnamõju, minimaalne ressursikasutus, maksimaalne ressursi taaskasutus peaks olema see, millest biomajanduse tööstus lähtub ja küsimus on pigem selles, milline tehnoloogia millises suuruses on võimalik kohalike keskkonnatingimustega panna ühilduma, ja mitte vastupidi,” selgitas Pitk fraktsioneerimistehase rajamise põhimõtet.

Graanul Invest plaanib demotehase rajada järgmise aasta lõpuks Imaverre, oma senise tootmisüksuse juurde. Investeeringu suurus on 30-40 miljonit eurot.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: