Emajõe äärde plaanitav miljard eurot maksev tselluloositehas on huvigrupid tagajalgele ajanud, samas kinnitavad ametimehed, et igal sammul järgitakse rangelt kõiki reegleid ja häid tavasid, vahendas "Pealtnägija".

Vastaste sõnul on tegu enneolematu, kümneid miljoneid väärt kingituse ja keelatud abiga, mis näeb välja seda halvem, et uue tehase võtmeisik Mati Polli oli hiljuti RMK nõukogu liige. 

Kavatsuste protokollis lubab RMK uuele tselluloositehasele poole kogu oma paberipuidust ja nii 15 aastat järjest. Tegemist on vähemalt 300 miljoni euro suuruse leppega, mille sisuline tähendus on tehase arendajate ja tehase kriitikute silmis täiesti erinev.

MTÜ Eesti Metsa Abiks koordinaator Indrek Vainu sõnul lõhnab lepe halvasti nagu tselluloos.

"Kümnetes miljonites eurodes kingituste tegemine ei ole tegelikut ok," ütles Graanul Invest juhatuse esimees Raul Kirjanen.

Est-For Invest juhatuse liige Aadu Polli aga märkis, et selle lepingu raames on ainult üks erand ja see on lepingu pikkus.

"Kui oleks ka keegi teine teinud mingisugust taolist ettepanekut, oleks läinud ka kellegi teise jaoks nii," ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Kava kohaselt neelab puidurafineerimise- ehk rahvakeeli tselluloositehas aastas kolm miljonit kuupmeetrit puitu, mis on täna veerand kogu Eesti raiemahust.

Tehase käilakujud on firma Est-For Invest juhatuse liikmed, Aadu Polli (40) ja Margus Kohava (52).

"Pealtnägija" märkis, et nende mantra on – jätame rohelise kulla koju ehk miks vedada puitu välismaale, kui seda saab väärindada Eestis?

"Ja see on kogu aeg olnud pingeks või mõttekohaks Eesti metsatööstusele ja ühel hetkel jõudis asi sinna, et uurime välja, kuidas seda tehast oleks võimalik Eestisse teha, et meie metsatööstus jõuaks samale tasemele, kui teistes riikides," ütles Polli.

MTÜ Eesti Metsa Abiks koordinaatori Indrek Vainu sõnul on tegemist väga halva mõttega.

"Väga halb mõte. Kui väga lühidalt kokku võtta, siis on tegu Eesti loodust ja arengut pärssiva või loodust hävitava plaaniga. Kui luua Eestis tehas, mille tooraine vajadus on aastas ütleme veerandi tänasest raiemahust ja me teame, et Eestis raiutakse liiga palju metsa, siis tehas, mis tahab saada oma normaalseks toimimiseks veerandi kogu Eesti raiemahust, on see liiga palju," leidis Vainu.

Toorme pärast plaanitava tehasega konkureeriva Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen märkis, et see plaan on Eesti tooraine ressursi jaoks liiga suur.

"Ma arvan, et see plaan on Eesti keskkonnamõju jaoks liiga suur. Ma arvan, et see plaan on selgelt Emajõe jaoks liiga suur. Ma arvan, et tänapäeva biotehnoloogia areng võimaldaks kõrge väärtusega tooteid toota ka tükk maad väiksemas mahus ja tükk maad keskkonnasõbralikumalt," ütles Kirjanen.

Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul saavad täna need seisukohad põhineda ainult emotsioonil ja ajaloolisel kogemusel.

"Mina ütleksin seda, et paluks mitte oma seisukohta kujundada ajaloolise kogemuse põhjal, vaid oodata ära analüüside tulemused ja oodata ära uuringute tulemused, mis kirjeldavad, mida tänapäeval ja moodsa tehnoloogiaga on võimalik saavutada," ütles Polli.

Aasta jooksul pärast plaani avalikustamist on tehase asukoha, keskkonna- ja muude mõjude üle juba palju vaieldud ja vaieldakse kindlasti veel.

Üksiti on normaalne, et kui plaanis on Eesti ajaloo suurim tööstusinvesteering, siis ootab arendaja riigilt ja poliitikutelt tuge. Samas näitab välja lekkinud dokument kriitikute sõnul, et mäng pole aus.

Nimelt on Est-For Invest ja Riigi Metsamajandamise Keskus sõlmimas kavatsuste protokolli ehk sisuliselt eellepingut, et RMK lubab 50 protsenti kogu oma paberipuidust tselluloosivabrikule ja nii 15 aastat järjest.

"Miks üks firma saab konkurentsieeliseid riigilt ja miks teised ei saa? Ja see firma saab konkrentsieeliseid enne, kui ta reaalselt olemas on. Ettevõtted, kes on seal Lõuna-Eestis Tartu ümbruses juba 10-20 aastat tegutsenud, miks nemad ei saa konkurentsieelist? Nemad ju suudavad tõestada, et on aastaid olnud edukad ärimehed, tublid tööandjad, head maksumaksjad. Ja siis tuleb mingisugune tehas, mida ei ole olemas ja järsku saab hirmsaid soodustusi riigi käest," märkis Vainu.

Kirjaneni sõnul on tegemist väga toore lepinguga ja väga ühekülgsete huvidega lepinguga. "Selle lepingu alusel võtab riik endale kohustuse tarnida puitu, hinda pole määratud. Lepingu pikkus on megapikk, 20 aastat peaaegu on see kohustus. Ja tegelikult arendaja ei anna riigile vastu mitte midagi. Ma arvan, et see on nii RMK-le kui sektorile selgelt väga kahjulik," ütles Kirjanen.

Est-Fori meeste sõnul on igati loogiline, et kui nad teevad Eesti suurimat tehast, teevad nad eelkokkuleppe esimeses järjekorras Eesti suurima puidutootjaga, sest vastupidi oleks absurdne. RMK juht Aigar Kallas lisas, et ka riigifirmale annab pikk leping kindluse.

"On selge, et meie tehas vajab tooret ja RMK on Eesti suurim toormemüüja. Siinkohal on Eesti riigi ja RMK huvid samasuunalised," ütles Polli.

"15 aastat on keegi kohapeal olemas, kes alati on peaaegu, et sunnitud puitu ostma. Ja sellepärast oleks sellise lepingu saamine ja sõlmimine meie jaoks äärmiselt atraktiivne," ütles Kallas.

Kirjaneni sõnul suhtub ta tänase päevani väga suure austusega RMK juhtidesse, kellega ta on väga pikalt koostööd teinud. "Ja ma usun, et nad saavad ise sellest aru, et selliste kümnetes miljonites eurodes kingituste tegemine ei ole tegelt ok. Ma arvan, et kui see leping peaks kunagi sõlmitama, siis meie ei ole see suur kahjukannataja, vaid kahjukannataja on Eesti riigi kodanikud, kelle rahaga seda teatrit tehakse," ütles Kirjanen.

Kallas märkis, et kui oleks teisi, kes oleks valmis kõigepealt taolist investeerimisotsust tegema ja ka sellisesse lepingulisse suhtesse RMK-ga tulema, siis tervitaks ta neid kahel käel. "Aga peab tunnistama, et kahjuks selliseid ettevõtteid seni olnud ei ole," nentis ta.

"Kõik turuosalised oleksid täna sellisest lepingust väga huvitatud ja sellepärast ma täna ütlengi, et mõistliku turu ja kerge puidudefitsiidi tingimustes oleks vaja riigivara mõistlikult majandada. Vaja on saada pikaajaliselt kõige parem lahendus ning selgelt on vaja konsulteerida teiste turuosalistega ja võtta nende pakkumisi ja vaadata tingimusi," märkis ta.

"Pealtnägija" valduses on dokumendi tööversioon jaanuari alguse kuupäevaga, kuid osapoolte sõnul kavatsetakse just sellistel tingimustel leping allkirjastada neil päevil.

RMK ja Est-For ütlevad, et diil on aus, turuhinnaga ja samasuguse lepingu saaks igaüks.

"Leping on kõikide Eesti vabariigi seaduste raames, leping järgib kõiki RMK strateegiad täpselt samamoodi nagu kõik kestvuslepingud on siiani järginud. Seal on ainult üks erand, et me peame taotlema 15-aastast lepingut. Ülejäänud kõik on nii nagu kogu aeg on olnud, et ei näe siin põhjust eriliselt teistsuguseks nimetada," leidis Polli.

Kallase sõnul on Est-For võrdses seisus teiste konkurentidega ning leping ei ole neile mingi kingitus.

Varem on RMK sõlminud ainult ühe nii pika lepingu - Kundas tegutseva haavapuidumassi tehasega Estonian Cell, kuid selle maht oli üle poole väiksem.

Aigar Kallas kinnitas, et lepingu arvestuslik väärtus on 300 miljonit, konkurentide sõnul koos inflatsiooniga koguni 450 miljonit.

Puidutoormele pretendeerivaid konkurente nõustav vandeadvokaat Tarmo Peterson märkis, et kuna RMK näol on tegu riigifirmaga, siis võib tegemist olla koguni keelatud riigiabiga.

"Suurim probleem on kindlasti riigiabi küsimus, kas ühele konkreetsele ettevõtjale 15 aastaks ilma avatud läbipaistva pakkumismenetluseta suure mahu paberipuiduressursist lubamine on Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas," märkis Peterson.

Jutt on vaba konkurentsi moonutamisest ja kurikuulsaim kodumaine näide on Estonian Air, mille puhul Euroopa Komisjon käskis riigi lubamatu rahasüsti lõpuks tagasi maksta.

"Kas riik sellist lepingut sõlmides läbi RMK käitub nagu eraettevõtja? Või siis küsime vastupidi, kas eraettevõtja, kellel oleks kasutada selline puiduresurss nagu seda on RMK-l, sõlmiks sellistel tingimustel 15-aastase lepingu? Ja ma arvan, et vastus siin on ei. Küsimus on eelises, et läbi selle tarnekindluse, eksklusiivse tarneõiguse, sest ressursi kättesaamisega saab Est-For sisuliselt endale eelise, mida tema konkurendid turul ju ei saa. Kui ühel ettevõtjal on kasutada mingisugune eelis, mida teistel ei ole, siis see tekitabki turul konkurentsimoonutusi," leidis Peterson.

"Meil ei ole kindlasti kavatsus riigiabi reeglitega vastuolus olevat lepingut kunagi sõlmima hakata. See ei ole isegi nagu teemaks," ütles Kallas.

Polli sõnul peab kavatsuste protokolli järgmine läbirääkimiste protsessis tagama selle, et see ei ole riigiabi. "Ja ei saagi olla, sest meil ei ole plaanis teha ühtegi sellist punkti lepingusse, mis läheks riigiabi toimealasse," kinnitas ta.

Vainu aga märkis, et kui see peaks olema ühel hetkel keelatud riigiabi, siis tähendab see seda, et Eesti riik ja Eesti rahvas peab selle kinni maksma.

"Taaskord mingite ärimeeste halba ideed ja sellest tingitud probleeme, olgu need siis keskkonnaalased või konkurentsiseaduse rikkumisest tingitud probleemid ja kulud. Maksma peab hakkama riik ja rahvas, mitte nemad," ütles Vainu.

Vastaste väitel kogu lugu haiseb, sest aastani 2016 oli RMK nõukogu esimees ehk sisuliselt Aigar Kallase ülemus suurettevõtja Mati Polli, kes on Aadu Polli isa ning üks uue tehase tuumikinvestor.

"Kas äkki oli olukord, kus RMK nõukogu esimehena töötanud inimene valmistas oma töökohal ette äri oma parimale sõbrale Margus Kohavale ja oma pojale Aadu Pollile. Siin on nagu väga-väga veidrad asjad toimumas, väga kiiresti," leidis Vainu.

65-aastane metsatööstuse veteran Mati Polli figureerib stabiilselt Äripäeva rikaste edetabelis. Tema juhitud RMK nõukogu kinnitas Aigar Kallase palga, mis ilma lisatasudeta oli näiteks 2016. aastal ligi 8000 eurot ja määras RMK juhatusele preemiaid. RMK nõukogu esimehena pääses Mati Polli ligi kõikidele RMK dokumentidele ehk valdas siseinfot.

Est-For Invest, mille osanik läbi ettevõtte Polli-seenior on, loodi kolm kuud enne, kui ta lahkus RMK nõukogust ehk vastavad daatumid on 2016. aasta 3. oktoober ja 22. detsember. Tehase plaan tehti avalikuks kohe pärast seda ehk 2017. aasta jaanuaris.

"Ei siin kindlasti ei ole huvide konflikti olukorda, sest täna on aasta 2018. See, millest teie räägite on aasta 2016. Üldises juhtimisprintsiibis on seaduses kirjas, mis on nõukogu pädevuses ja mis on juhtkonna pädevuses. Üks väheseid võimalusi nõukogul üldse juhtkonda mõjutada ongi strateegiad ja need strateegiad on kirjutatud juba ammu kõikides organisatsioonides ja need on alati avalikud. Ka meie lähtume avalikest strateegiatest," kinnitas Polli.

Polli kinnitas, et sel ajal kui tema oli RMK nõukogus, ei olnud rafineerimistehase kavandamisest kindlas viisis juttu.

"Sellest ei olnud üheski viisis juttu ausalt öeldes, sest nagu ma ütlesin, mina sain sellest ka teada möödunud aasta alguses alles," ütles Polli.

"Pealtnägija" hinnangul on tähelepanuväärne, et Mati Polli on üks tselluloositehase plaani põhilisi rahastajaid, kuid ta püüab viimse võimaluseni varju hoida ja tema esindajad ütlevad, et intervjuuks pole lootustki.

Kuna kahel toolil korraga istumise küsimus puudutab otseselt teda, siis helistas "Pealtnägija" Pollile. "Aitäh, ma ei anna intervjuusid. Ma ei anna intervjuusid," ütles Polli telefonis.

RMK kinnitas "Pealtnägijale" ka kirjalikult, et olukorda, kus võinuks tekkida huvide konflikt, polnud. Mati Polli tutvus ainult RMK juhatuse poolt esitatud dokumentidega ja ise dokumendisüsteemides ei surfanud, kuigi ligipääs oli.

Kohe pärast "Pealtnägijat" algav saade “Suud puhtaks” jätkab põhimõttelist vaidlust, kuidas meie maa loodusressursse mõistlikult kasutada.

Kuna Est-For ja RMK otsustasid „Pealtnägija” loo tõttu kolmapäeval pressiürituse korraldada, ilmus puidurafineerimistehase rajamist käsitlev saatelõik erandkorras enne tele-eetrit ERR-i uudisteportaalis.