Kokku läks mööbli tegemiseks käiku kaheksakümmend euroalust, millest valmisid pingid, lauad, lilleriiulid ja nurgadiivan, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Õpilased saavad kasutada tunnis ja miks mitte ka kodus õpitud oskusi, kasutavad erinevaid tööriistu, saevad ning mõõdavad ja märgivad, mis on väga tähtis. Lihvivad, kasutavad akutrelli. Hästi oluline nüanss on ka see, et nad mõtlevad välja mööbli konstruktsiooni, et ta oleks turvaline ja vastupidav. Ja lõpuks viimistlevad ja värvivad," selgitas Iisaku gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetaja Margo Ait.

Üks põhjus, miks vahe- ja õuesõppetundideks kasutatavat aatriumi ei täidetud poest ostetud mööbliga, oli see, et oma kätega tehtut hoitakse rohkem.

"Ja õpilased ise räägivadki, et me teeme seda iseendale. Vahetame vajaduse korral vanad lauajupid ära, me teeme ise endale seda, et meil oleks hea meel ja mõnus siin olla," märkis Ait.

"Oma tehtud, on ikka hästi tehtud, see on ju vana tõde. Ma usun küll, et kui sa ise selle asja teed, seda rohkem sa hoolt kannad. Kui see on sisse ostetud, siis sa sellest nii palju ei hooli," rääkis Iisaku gümnaasiumi 11. klassi õpilane Robin Reest.

Talgute kõige väiksem mööblimeister oli nelja-aastane Melani. "Värvisin ja tegin kopp-kopp, lõin naelu sisse," kommenteeris ta.

Isetehtud mööbel värviti Iisaku kihelkonna värvidesse.